Pauluse kiri galaatlastele internetis (Piibel.net)

Tuntud tagakiusaja kohtub Kristusega

Paulus oli tuntud tagakiusaja, kellest sai apostel, kes kuulutas evangeeliumi Kristuse tööst ristil. Tagakiusajana pidas ta end edasijõudnud juudiks. Pöördunud kristlaseks, kasutab Paulus oma mineviku edasijõudmise ja praeguse elu erinevusi, et õpetada olulisi asju evangeeliumi kohta.

Pauluse edasijõudmist juudina võib võrrelda ka tema vastastega Galaatias. Need vastased õpetasid Moosese Seaduse täitmist, nagu iga korralik juut peabki tegema. Ometi ei nõudnud nad, et järgitaks kogu süsteemi, vaid üksnes selle osi. Edasijõudnud juudina haarab Paulus oma kirjas sellest vastaste nõrkusest kinni, et nende seisukohad ümber lükata.

Paljudes Pauluse kirjades kordub mõte, et ta tegutses tagakiusajana. See pidi olema talle väga traumaatiline, kui ta seda oma kirjades sageli mainib. Apostlite tegudes jutustataksegi, et Jeesuse Kristusega kohtudes ta varises maha ja kaotas nägemise (Ap 9:1–8).

Tihti mõeldakse, nagu oleks Pauluse südames olnud kurbus kõige selle pärast, mida ta tegi. Ise ta siiski nii ei kirjuta. Pigem väljendab ta, et kuulus omasuguste edasijõudnud juutide paremikku ja tal oli ülempreestrilt saadud kiri, millele toetuda (Gl 1:13–14; Fl 3:4–6, vrd Ap 9:1–2).

Galaatia kirjas tekitavad pingeid:

1. Tagakiusaja Paulus, kes pidas end parimatest parimaks (Gl 1:13–14,23–24).

2. Kristuse osadusest elav Paulus, kes Kristusega kohtudes oli kaotanud oma elu aluse; sellelt Kristuselt oli ta saanud abi ja uue aluse oma elule (Gl 2:19–20).

3. Pauluse vastased ei täida Moosese Seadust üldse nii hästi, kui Paulus oli seda täitnud; teisest küljest tõid Pauluse vastased oma õpetuse Galaatia maakonda vääradel motiividel (Gl 6:12–13).

Nende pingete ja paljude muude näidete kaudu soovib Paulus, et me paneksime lootuse Kristuse tööle, mitte oma eluteele, järgides Seadust.

Läbi kirja peab Paulus galaatlastega dialoogi, et nad ei võtaks vastu seda õpetust, mille Pauluse õpetuse vastased olid Galaatiasse toonud. Neil vastastel ei õnnestu elada Moosese Seaduse järgi üldse mitte nii hästi, kui Paulus oli oma elus teinud. Päris lõpus võtab Paulus kokku, et ka Seaduse pooldajad ei täida Seadust (Gl 6:13).

Juutidel olid parimad õnnestumisvõimalused elada Moosese Seaduse kohaselt. Peamiselt kahes esimeses peatükis on erinevaid juute, kel ühelgi ei õnnestunud täita Jumala tahet. Selle ebaõnnestumise võtab Paulus kokku sõnadega:

„Meie oleme sünnilt juudid ega ole patused paganate seast, aga teades, et inimene ei saa õigeks Seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse, siis oleme ka meie uskunud Kristusesse Jeesusesse, et saada õigeks usust Kristusesse ja mitte Seaduse tegude kaudu, sest Seaduse tegude kaudu ei mõisteta õigeks ühtegi inimest.”
(Gl 2:15–16)

Pauluse ebaõnnestumine Jumala tahet täites on alguspeatükkides tähtsaim näide parimaist parima ebaõnnestumisest (Gl 1:13–14; Fl 3:4–6). Teine märkimisväärne ebaõnnestumine selles kirjas on Peetruse tegevus (Gl 2:11–14). Need mõlemad näited kinnitavad, et ka juudid peavad otsima varjupaika Jeesuses usu kaudu.

Paulusel on teistes kirjades mitmeid tekste, kus ta kasutab juute ja teisi inimrühmi näitena sellest, et need ei ela Jumala tahte järgi, ehkki neil on parimad eeldused.