Pauluse kiri Tiitusele internetis (Piibel.net)

Sissejuhatus Pauluse kirjale Tiitusele

Kirja ülesehitus:
Võitlus eksiõpetuste vastu – Tt 1
Õpetus ja elu – Tt 2
Kristlasena maailmas – Tt 3

Tiitus

Tiitust mainitakse Uues Testamendis 13 korda: neist üks on kirjas Tiitusele (Tt 1:4) ja lausa 9 Pauluse teises kirjas korintlastele (2Kr 2:13; 7:6,13,14; 8:6,16,23; 12:18 – 2 korda. Ülejäänud 3 on: Gl 2:1,3 ja 2Tm 4:10). Seevastu Apostlite tegudes ei mainita teda üldse, mis on üsna üllatav. On oletatud, et Tiitus võis olla Luuka sugulane, ehk isegi vend – see seletaks, miks Luukas temast ei kõnele. Aga see on vaid oletus, midagi kindlat me öelda ei saa.

Tiitus oli kreeklane – seega siis pagana taustaga kristlane – ja Paulus ei nõustunud teda ümber lõikama, hoolimata juutkristlaste nõudmisest (Gl 2:1-4). Paulus oli nõus laskma Timoteose ümber lõigata (Ap 16:3), kuna ta oli ema kaudu juut, ja Paulus ei soovinud juute ärritada, hoides enda seltskonnas ümberlõikamata juuti. Seevastu Tiitus oli pagan, ja kui me veel paneme tähele olukorda, milleks Paulus läks Jeruusalemma – otsustama, kas paganadki tuleb ümber lõigata (Gl 2:1; Ap 15:1-2) –, võime näha, et Tiitus oli test: kui teda tuleb ümber lõigata, tuleb kõik teisedki paganad ümber lõigata. Kui teda pole vaja ümber lõigata, pole vaja teisigi kristlusse pöördunud paganaid ümber lõigata. Paulus oli tutvunud Tiitusega 40-ndail. Tiitus oli Süüria Antiookia kristlane, ja ilmselt saanud kristlaseks Pauluse töö kaudu (Tt 1:4).

Paulus saatis Tiituse Efesosest Korintosesse, et selgitada välja koguduses tekkinud probleeme. Vahest sai ta kaasa kaotsi läinud „pisaratekirja” (2Kr 2:3-4,9; 7:8). Tiitus suutis olukorra maha rahustada, aga kui Korintosest uudiseid ei tulnud, läks Paulus Makedooniasse, kus ta kohtus rõõmsaid uudiseid toonud Tiitusega (2Kr 2:13). Makedooniast kirjutas Paulus teise kirja korintlastele (2Kr 8:1-15). Paulus nimetab Tiitust kaasosaliseks (2Kr 8:23) ja abiliseks.

2Tm 4:10-s jutustatakse, et Tiitus oli Dalmaatsias.

Kirikuisa Eusebius jutustab oma Kirikuloos, et Tiitus oli Kreeta esimene piiskop ja suri seal kõrges eas.

Kiri Tiitusele

Kiri Tiitusele meenutab suures osas 1. kirja Timoteosele. Paulus sai teada, et Apollos ja Zeenas olid minemas Kreetale, ja ta saatis Tiitusele juhiseid koguduse hooldamiseks (Tt 3:13). Ilmselt kirjutas Paulus 1. kirja Timoteosele ja kirja Tiitusele samadel aegadel. Kirjutamiskoht võis olla Korintos või Efesos. Teine kiri Timoteosele on hilisem, „apostli testament”.

Paulus kavatses saata Kreetale kas Artemase või Tühhikose, et Tiitus oleks saanud minna Pauluse juurde Nikopolisesse, kus ta kavatses veeta talve (Tt 3:12). Teises kirjas Timoteosele ütleb Paulus, et Tiitus läks Dalmaatsiasse (2Tm 4:10), mis jääb viimaseks korraks, kui Tiitust Piiblis mainitakse.

Kreeta oli kuulus halva moraali poolest (Tt 1:10-16), aga näib, et Paulus usaldas Tiituse võimekust tulla toime ka keerulistes olukordades.

Salmides 2:11-14 on kristliku usu kokkuvõte:

„Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist. Tema on loovutanud iseenda meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada endale pärisrahvaks, innukaks headele tegudele.”

Salmides 3:4-7 on koht, millest näeme selgesti, et ristimine ja Püha Vaim kuuluvad kokku: ristimises Jumal „päästis meid... uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu” (salm 5).