1. Johannese kiri internetis (Piibel.net)

Sissejuhatuseks Johannese esimesse kirja

Uue Testamendi teises pooles leiduvad kolm Johannese kirja on jäänud paljudele üsna võõraiks. Neile aga, kes on neid tundma õppinud, saavad need üha armsamaks ja armsamaks. Need kirjad on tõesti seda väärt, et neisse süveneda.

Kõik need kirjad kuuluvad samasse „johanneslikku” kirjandusse, mida tunneme kõige paremini Johannese evangeeliumi järgi.

Juba Johannese esimese kirja pinnapealne uurimine osutab mitmele asjale. Esiteks ei ole tegu sõna otseses mõttes kirjaga. Lisaks sellele, et kirja alguses puudub saatja nimi, pole märgitud ka seda, kellele see on saadetud. Seda sõnumit ei ole seega saadetud ühele kohalikule kogudusele. Seetõttu nimetatakse seda ja teisi samalaadseid kirju katoolseteks ehk kogu Kristuse kirikule adresseeritud kirjadeks.

Teiseks tulevad juba esmalugemisel vastu Johannese evangeeliumist tuttavad teemad ja sõnad, neist kõige silmatorkavam ehk kõne valgusest ja pimedusest. Lugeja tunneb ära selle maailma, kuhu Johannese evangeelium meid viib: see on armastust täis kirgas ja hoolitsev maailm.

Kolmandaks näeme, et kirjal ei näi olevat väga jäika ülesehitust; see sisaldab kristliku usu õpetusi mitmest seisukohast, ilma et teemad oleks omavahel eriti tihedalt seotud. Tihti korduv teema on hoiatus eksiõpetuste eest.

Kes on kirja autor?

Kirja autor ei avalda niisiis oma nime. Tema teoloogiline „käekiri” laseb meil mõista siiski üsna palju. Sugulus Johannese evangeeliumiga on nii ilmne, et on üsna võimalik, et mõlemal Piibli raamatul on sama kirjutaja. Tasub siiski olla ettevaatlik: kiriku pärimus annab mõista, et Johannes oli väga mõjuvõimas õpetaja. Turvalisem on piirduda väitega, et need raamatud pärinevad algkiriku samast suunast.

Kirja kirjutamiskohta on raske täpselt määratleda. Papias on tundnud seda kirja 140. aasta paiku, aga kindlasti on see kirjutatud varem. Kindlasti ei eksi me palju, kui tunnistame selle kirjutamisajaks umbes 90–100.

Armsaid hoiatusi

Johannese esimese kirja lugeja põrkub tihti hoiatustele, mida kirjutaja annab omadele eksiõpetuste tõttu. Selles ilmneb kirja tähelapanuväärne omapära. Kirjast otse õhkub sama armastust nagu Johannese evangeeliumist. Seda on hea lugeda – saaksime justkui kogeda sügavalt hooldavat Jumala hoolitsust. Samas kõlavad siiski selgesti ja rangelt hoiatavad sõnad. Meil on tihti raske ühendada omavahel armastust ja piiride seadmist. 1Jh ühendab need ja näitab seega, et armastus ei tähenda pelgalt õrna tundelisust, vaid ka hoolitsust. Kui hundid on karja kallal, ei piirdu karjane vaid vaikse ümisemisega mõnele tallele lõkke paistel.