Jaakobuse kiri internetis (Piibel.net)

Jaakobuse kiri – teejuht argipäeva kristlusse

Sissejuhatus

Manitsusi ja hoiatusi

Uue Testamendi kirjadekogus on 13 Pauluse kirja, Kiri heebrealastele ja seitse kirja, mida nimetatakse katoolseteks (üldisteks). Need seitse kirja on 1.–3. Johannese kiri, 1.–2. Peetruse kiri, Jaakobuse kiri ja Juuda kiri. Katoolsetes kirjades on palju manitsusi ja hoiatusi, aga Jaakobuse kiri sisaldab neid eriti palju. Jaakobuse kiri on „ajatu” – sellel on midagi öelda kõigi aegade kristlastele.

Kes selle kirja kirjutas?

Kirja alguses öeldakse, et kirjutaja on „Jaakobus, Jumala ja Issanda Jeesuse Kristuse sulane”.

Uues Testamendis on mainitud kolme Jaakobust:
1. Jeesuse jünger, Johannese vend, Sebedeuse poeg Jaakobus.
2. Jaakobus, Alfeuse poeg, teine Jeesuse jünger.
3. Jaakobus, Jeesuse vend (Mk 6:3).

Sebedeuse poeg Jaakobus suri märtrisurma umbes aastal 44 pKr (Ap 12:1–2), nii et tema on vaevalt selle kirja kirjutaja.
Alfeuse pojast Jaakobusest teame väga vähe.
Kristik pärimus on juba väga varasest ajast pidanud kirjutajaks Jaakobust, Jeesuse venda.

Jeesuse avaliku tegevuse ajal ei uskunud Jaakobus Jeesusesse, nagu teisedki Jeesuse vennad (Jh 7:2–5). Ometi kuulus Jaakobus esimesel nelipühal juba kogudusse (Ap 1:14). Samuti kohtus ta üles tõusnud Jeesusega (1Kr 15:7). Jaakobus oli pärast Peetrust Jeruusalemma algkoguduse juht (Ap 12:17; 15:13; Gl 2:9). Ta suri märtrisurma aastal 62 pKr. Ta tõugati templi katuselt alla ja visati kividega surnuks. Kui see kiri on Jeesuse venna kirjutatud, on see kirjutatud tõenäoselt 50-ndail.

Vahel on väidetud, et see on juudi kirjutis, kuhu on lisatud kahte kohta (1:1, 2:1) Jeesuse nimi ja pärast seda on kirjale lisatud Jaakobuse nimi. Kiri võis olla kirjutatud juba 30-ndail pKr. Selle teooria vastu on siiski palju tõsiasju: Jaakobuse kirjas on peale viidete Vanale Testamandile (kokku 65) ka palju viiteid evangeeliumidele (kokku 26). Peale selle on teise peatüki lõppu raske mõista ilma selle probleemi taustaks oleva Pauluse õpetuseta (2:14–26).

Enamik praegustest teadlastest peab kirja siiski hilisemaks. Üldiselt paigutatakse see ajavahemikku 70–130 pKr, nii et kirjutajaks peetakse mõnd tundmatuks jäänud kristlast.

Väited „Jaakobuse” kirja ehtsuse ja ebaehtsuse poolt võib kokku võtta järgnevalt:

Kiri on Jaakobuse kirjutatud, kuna:
1. Varane kristlik traditsioon väidab nii.
2. Kirjutaja ei esitle end, ta pidi olema kõigile tuntud.
3. Kirjas on palju viiteid Jeesuse sõnadele.
4. Kirjal on palestiinalik pitser, mh Jumala tegevust väljendatakse passiivi vormis (1:5; 1:17).

Kiri ei ole Jaakobuse kirjutatud, vaid üksnes omistatud tema nimele:
1. Kiri on heas kreeka keeles ega ole märgata aramea keele mõju, mis oli Jaakobuse emakeel.
2. Teise peatüki lõppu saab mõista vaid nii, et Pauluse tegevusest on möödas juba palju aega ja tema õpetusi on hakatud valesti mõistma, nii et kiri on kirjutatud kõige varem 70-ndail.

Viimaste väidete vastu võib siiski küsida:
1. Jaakobus võis kasutada kirjutaja abi. Ja teisest küljest on teada, et Vahemere idaosas osati üldiselt kreeka keelt. Jaakobus võis väga hästi vallata kreeka keelt ja kirjalik andekus ei nõua päritolu ega alati isegi mitte haridust.
2. Kas Paulust mitte juba eluajal ei tõlgendatud valesti (võrdle Rm 6:1–2 ja 2Pt 3:14–16).

Vaidlusalune kiri

Kui Uue Testamendi kirjadekogu kinnitati, oli neid, kes ei soovinud Jaakobuse kirja Uude Testamenti võtta. Põhjuseks oli, et see ei olnud apostli kirjutatud ja et see ei olnud kirjutatud pagankristlastele, aga mõned nägid selles vastuolu Pauluse õpetustega. Ka usupuhastaja Martin Luther suhtus Jaakobuse kirja kriitiliselt.