Pauluse kiri Fileemonile internetis (Piibel.net)

Sissejuhatus

Pauluse kiri Fileemonile on olemuselt erakiri. Apostel on kirjutanud selle oma sõbrale ja usuvennale Fileemonile. Kiri on lühike ja käsitleb tegelikult vaid üht küsimust. Kui apostel istus vanglas, süüdistatuna evangeeliumi kuulutamises, saabus tema juurde ori nimega Oneesimos, kes oli Pauluse tuttava Fileemoni omand. Nüüd oli aga Oneesimos ette võtnud teekonna, milleks tema peremees ei olnud luba andnud. Võib-olla oli ta tahtnud pääseda vabadusse ja sellepärast põgenenud peremehe majast. On ka teine võimalus: ta oli mingil moel Fileemonile kahju tekitanud ja põgenes nüüd sellepärast oma peremehe eest.

Ilma loata hulkuva orja positsioon oli Rooma riigis väga ebakindel. Ta võidi millal iganes kinni võtta ja peremehe juurde tagasi viia. Peremehel oli piiramatu õigus otsustada, mida ta oma orjaga tegi. Ta võis karistada orja, nagu tahtis. Ori võidi müüa või halvemal juhul surma mõista – hoiatuseks teistele, kes põgeneda kavatsesid. Oneesimos tuli Pauluse juurde ilmselt ainult ühe mõttega. Ta tahtis saada apostlilt soovituskirja, millega ta saaks naasta peremehe juurde. Rooma riigis juhtus tihti just nii. Ori, kes oli põgenenud või tekitanud oma peremehele kahju, võis pöörduda peremehe tuttava poole ja paluda, et see lepitaks teda peremehega ja soovitaks teda tagasi teenima. Soovituskirja kaitse all võis ori naasta peremehe majja ja loota, et pääseb karistusest.

Me ei tea, kuidas taipas Oneesimos tulla Pauluse juurde. Ilmselt oli ta kuulnud apostlist oma peremehelt ja teadis, et Fileemon hindas Paulust väga kõrgelt. Vahest mõtles Oneesimos, et just Pauluselt võiks ta saada kirja, millel oleks Fileemonile mõju ja mille abil ta väldiks karistust. Paulus ei rahuldunud ainult Oneesimose ajalike asjade ajamisega. Apostel nägi orja tõelist häda: Oneesimos elab uskmatuses ja on seega teel hukatusse. See on palju halvem kui vihane peremees. Paulus jutustas orjale Jeesusest. Püha Vaim tegutses vangikongis: Ta sünnitas usu ja tegi Oneesimosest kristlase. Paulus saatis Oneesimose Fileemonile tagasi. Kiri Fileemonile on soovituskiri, mille Paulus andis kaasa oma peremehe juurde naasvale orjale. Kirjas esitab Paulus Fileemonile üleskutse ja palve, et kohtleks Oneesimost kui oma armast usuvenda.

Teame kindlalt, et Paulus kirjutas kirja Fileemonile vanglast. Selle alusel me ei saa siiski ütelda, millises linnas kiri kirjutati. Paulus oli vangis vähemalt Efesoses, Kaisareas ja Roomas. Traditsiooniliselt on mõeldud, et kiri on saadetud Roomast. Efesos on siiski tõenäosem kirjutamispaik. Põhjus selgub edaspidi. Me ei tea täiesti kindlalt, mis linnas elas Fileemon, aga tõenäone on siiski, et ta elas Kolossas. Sellele viitab tõsiasi, et Kolossa kirjas on mainitud meest nimega Oneesimos (Kl 4:9). Öeldakse, et ta on Kolossast pärit. Selle alusel võib oletada, et Fileemon, kelle ori Oneesimos oli, elas samuti Kolossas. See pole siiski päris kindel. Nimelt oli Oneesimos tollal üsna levinud nimi. Sellepärast on võimalik, et Kolossa kirjas mainitud Oneesimos ei ole sama mees, kellest Paulus siin kõneleb. Kui Fileemon elas Kolossas, võib arvata, et Paulus kirjutas kirja Efesosest. Vaevalt oleks Oneesimos läinud seiklema Roomani. Efesosse pääses ta mööda teid, teekond Rooma oleks nõudnud pikka purjetamist. Ilma peremehe loata liikuval orjal poleks olnud lihtne sellist reisi ette võtta.

Kohtame meest nimega Oneesimos ka hilisemas kristlikus kirjatöös. Antiookia piiskop Ignatios jutustab umbes aastal 100 kirjutatud kirjas, et Efesoses oli piiskop nimega Oneesimos. Me ei tea, kes tegu on orjaga, kes pöördus kristlusse Pauluse vangikongis. Võimatu see ei ole. Aja poolest sobiks hästi, et põgenenud orjast võis saada koguduse juht. Paulus kirjutas kirja Fileemonile umbes aastal 60, mil Oneesimos võis olla 20-aastane. Aastal 100 oleks ta olnud 60-aastane – ea poolest täiesti sobiv piiskopiks.

Ehkki kiri Fileemonile on erakiri, on see adresseeritud samas tervele kogudusele. See on ette nähtud ka meile lugemiseks – kuulub see ju Piiblisse. Kirjas on seega mõndagi, mida Jumal tahab meile öelda.

Algustervitus (1–3)

Kiri Fileemonile algab – nagu teisedki Pauluse kirjad – kolmeosalise tervitusega. Kirja saatjatena märgitakse Paulus ja Timoteos, aga kirja tegelik kirjutaja on Paulus. See selgub, kui loeme kirja läbi. Ometi on apostel tahtnud tõsta algustervituses enda kõrvale Timoteose. See näitab, et Timoteos oli Paulusele armas töökaaslane, keda ta kõrgelt hindas. Samas ütleb tema nimi Pauluse kõrval, et kui kirja kirjutati, oli ta apostli juures. Timoteos kinnitab seda, mida Paulus kirjutab.

Kõigis kirjades kirjeldab Paulus oma ülesannet ja positsiooni juba algustervituses. See, mida Paulus ütleb, jutustab vahel midagi olukorrast, milles ta elab. Samas paljastab see midagi apostli ja kirja vastuvõtja suhtest. Nüüd tõdeb Paulus, et ta on ainult Kristuse Jeesuse vang. See väljend ütleb, et ta on vanglas Jeesuse pärast. Samas paljastab see, et Pauluse ja Fileemoni suhted olid korras. Paulus ei pea rõhutama, et ta on apostel ja et talle kuulub apostli autoriteet. Ta teab, et Fileemon on talle niigi kuulekas.

Kirja vastuvõtja on esmajoones Fileemon. Me ei tunne teda lähemalt. Võime siiski öelda, et ta on olnud suhteliselt jõukas kristlane. Tal oli orje ja maja, kus kristlased kogunesid. Paulus kõnetab Fileemonit kui oma kaastöölist. Selle alusel on ilmne, et Fileemon täitis koguduses mingit erilist ülesannet. Tema kõrval mainitakse veel kaht isikut. Appia võib olla Fileemoni naine ja Arhippos tema poeg. Ilmselt mainitakse sama Arhippost Kolossa kirjas (Kl 4:17), kus teda nimetatakse koguduse töötegijaks. Paulus ütleb, et Arhippos on tema ja Timoteose kaasvõitleja. Ka see viitab, et Arhippos teenib kogudust erilises ametis.

Peale kolme eraldi mainitud isiku nimetatakse vastuvõtjana veel kogudust, mis käib koos Fileemoni kojas. Sellest märkame, et kiri ei ole üksnes erakiri, vaid mõeldud lugemiseks tervele kogudusele. Fileemon oli avanud oma kodu uksed koguduse kogunemiseks. Esimestel sajanditel kogunesid kohalikud kogudused tihti just kristlaste kodudes. Kirikuid hakati ehitama alles neljandal sajandil, pärast veriste tagakiusamiste lõppu. Tervituse lõpetuseks soovib Paulus armu ja rahu. Jumal Isa ja Jeesus on armu ja rahu lõppematu allikas.

Tänupalve (4–7)

Algustervitusele järgneb tänupalve. Paulus tänab Jumalat kõige hea eest, mis Fileemoni kaudu on toimunud. Fileemoni armastus ja usk on eeskujulikud. Tänu selle eest ei kuulu siiski esmajoones Fileemonile, vaid Jumalale, sest Jumal on kinkinud Fileemonile usu Jeesusesse. Issand on andnud talle ka armastust. Paulus ütleb, et Fileemon armastab Jeesust. Armastus Jeesuse vastu on Fileemoni elus nähtav õigel viisil: ta osutab armastust teiste kristlaste vastu. Paulusel ja Fileemonil on ühine usk, neil on sama usutunnistus.

Salmi 6 lõpp ei ole päris selge; ilmselt palub Paulus, et Fileemon võiks mõista üha sügavamini, mida on Jeesus meie pärast teinud. Kui Fileemon mõistab veel paremini, kuivõrd Jeesus on teda armastanud, saab ta ka ligimesi armastada veidi rohkem.

Salmis 7 kõnetab Paulus sõpra päris isiklikult. Fileemon on teinud palju head oma usuvendadele ja -õdedele. Paljud kristlased on saanud tema juures lohutust ja uut jõudu. Teade sellest on jõudnud ka apostli kõrvu ja head uudised on Paulust väga rõõmustanud.

Me ei tea kindlalt, mida head Fileemon on teinud. Seevastu Fileemon ja kohalik kogudus on kindlasti mõistnud, millest Paulus kõneleb. Paulus kirjutab ilusasti ja sõnaohtralt sellest armastusest, mida Fileemon on teiste usklike vastu osutanud. Vaevalt küll, et apostel liialdab, Fileemon on kindlasti just nii talitanud. Samas tasub siiski tähele panna, et Paulus sihib oskuslikult teatud eesmärgi poole. Kõneldes Fileemoni vennalikust armastusest, valmistab apostel ette soodsat pinnast palvele, mille ta kohe esitab.

Oneesimose juhtum (8–22)

Paulus on Kristuse apostel. Sellepärast oleks tal õigus käskida Fileemonit selle autoriteediga, mis apostlile kuulub. Paulus võiks sundida teda talitama nii, nagu Paulus tahab. Seda ta siiski ei tee, vaid palub alandlikult, et sõber täidaks apostli soovi. Ta ütleb, et loobub käskimisest seetõttu, et apostli ja Fileemoni suhe toetuks mitte sunnile, vaid kristlikule armastusele. Salmis 9 esitleb Paulus end mitte vägeva juhina, vaid hallipäise vangina. Vanalt apostlilt tulnud alandlik palve on ajanud asja, mille pärast kiri on kirjutatud, kindlasti palju paremini kui tingimatu käsk.

Fileemoni majast on oma teed uttu tõmmanud ori nimega Oneesimos. Ta on saabunud Pauluse juurde. Seal on mees pöördunud kristlusse. Paulus tunnistab, et Oneesimos on olnud kasutu ori. Seda kinnitab juba see, et ta on lahkunud oma peremehe juurest. Aga nüüd on toimunud muutus. Oneesimos on saanud kristlaseks. Ta on nüüd Paulusele armas usuvend. Apostel saadab Oneesimose oma sõbrale tagasi. Paulus palub, et Fileemon võtaks oma orja vastu, nagu ta võtaks vastu külla tulnud apostli enese. Oneesimos on oma läkitaja esindaja ja sellepärast väärt, et talle öeldaks sama südamlik „tere tulemast” nagu Paulusele.

Oneesimos on teeninud vangistatud Paulust. Paulus keelitab Fileemonit oskuslikult: Oneesimos on teinud seda, mida Fileemon ei ole saanud Pauluse heaks teha. Oneesimosest oleks Paulusele palju kasu, aga ometi ei taha apostel, et ori jääks tema juurde. Tal ei ole selleks peremehe luba. Jälle märkame Pauluse alandlikku hoiakut: ta ei taha Fileemonit sundida tegema seda, mis apostlile meeldiks. Vist ei ole põhjust tõlgendada salmi 11 nii, nagu paluks Paulus vihjamisi, et Fileemon saadaks Oneesimose tagasi apostli teenistusse. Paulus tahab vaid näidata, kui armas ja kasulik on Oneesimos talle olnud. Ta on hea Kristuse teenija, keda vana apostel hoiaks meelsasti enda juures.

Jumala teed on imelised. Selle suurepäraseks tõendiks on salm 15. Oneesimos pidi lahkuma Fileemoni majast, et temast saaks kristlane. Kui ta oleks jäänud koju, oleks ta elanud vahest surmani Jumala vaenlasena. Salm 16 tuletab meelde, kes Oneesimos nüüd on. Enne oli ta vaid ori, pealegi halb. Nüüd on ta usuvend, kes saab koos oma peremehega osa igavesest elust. Salmis 17 esitab Paulus veel kord palve, et Fileemon võtaks Oneesimose vastu, nagu ta võtaks vastu apostli.

Sissejuhatuses tõstsime esile kaks võimalikku põhjust, miks Oneesimos lahkus Fileemoni juurest. Vahest tahtis ta vabaneda orjusest ja põgenes. Vahest oli ta teinud midagi sellist, mille pärast ta ei söandanud minna oma peremehe ette. Kui Oneesimos põgenes, on ilmne, et ta minnes oli varastanud Fileemonilt raha, mida ta oma põgenemisteel vajas. Kui Oneesimos peremehe juurest põgenes, oli ta tekitanud Fileemonile ehk suurtki majanduslikku kahju. Apostel palub, et võlg jäetaks tema maksta. Paulus ei pea silmas, et ta võiks Oneesimose võla kinni maksta rahaga – kust temagi vajaliku summa võtaks! Fileemon on Paulusele võlgu nii palju, et seda ei saa rahas mõõta. Paulus on kuulutanud evangeeliumi, mille kaudu Fileemonist on saanud Jumala laps ja taeva pärija. Fileemon on saanud anni, mille kõrval Oneesimose näpatud raha ja tekitatud kahju on tühine, olgu see kuitahes suur. Paulus kutsub Fileemonit võrdlema oma võlga Oneesimose võlaga. Kui ta seda teeb, võib ta vaid unustada Oneesimose võla.

Kirja alguses on Paulus tõdenud, et Fileemon on kosutanud paljude usklike südant. Nüüd loodab Paulus, et Fileemon teeks sedasama temaga. Kosutus, mida apostel nüüd vajab, on see, et Fileemon võtaks oma orja vastu ilma teda karistamata. Paulus ei ütle täpselt, kuidas peaks Fileemon Oneesimosega talitama. Ta usub, et Fileemon oskab ise leida parima lahenduse.

Paulus usub, et pääseb varsti vanglast välja. Võime mõelda, et apostel tahab tulla vaatama, kas Fileemon on talitanud nii, nagu ta on palunud. Samas tahab ta kindlasti näha Oneesimost ja teada saada, kas ta on püsinud selles usus, mille ta on saanud Jumalalt Pauluse kaudu.

Lõpptervitus (23–25)

Tervituse Fileemonile ja tema kodus kogunevale kogudusele saadavad kõik, kes on Pauluse juures. See rühm on peaaegu sama nagu Kolossa kirjas (Kl 4:10–14). Pole kindel, kas Epafras on ahelais nagu Pauluski. Ilmselt on. Väljend „kaasvang” võib tähendada ka seda, et ta on vangistatud Paulusele lähim usuvend ja kaasvõitleja. Kirik lõpeb õnnistusega. Paulus soovib Jeesuse armu kõigile kirja lugejaile.