Peetruse teine kiri

Autor: 
Pasi Hujanen
Tõlkinud: 
Urmas Oras

Peetruse teine kiri internetis (Piibel.net)

Sissejuhatus

Valeõpetajate vastu

Kirja kirjutajana mainitakse Peetrust (2Pt 1:1). Kirjas on ka palju isiklikke meenutusi Jeesusest, mh Kristuse Kirgastusmäe sündmused (2Pt 1:16–18). Kiri on kirjutatud ilmselt vahetult enne Peetruse surma. Nero tagandati aastal 68, seega saame Peetruse surma paigutada sellele eelnenud aastaisse. Kirjutamiskoht on olnud Rooma.

Kirja saaja on mingi kogudus, kus Peetrus on käinud (2Pt 1:16); seega ei ühti kirja saajad Peetruse esimese kirja saajatega. Kui nii, siis 2Pt 3:1 mainitud kiri ei ole Peetruse esimene kiri, vaid mingi kaotsi läinud kiri.

Kiri käsitleb kaht probleemi. Kogudusse on tulnud valeõpetajaid (peatükk 2); neid ei tohi kuulata, vaid tuleb jääda ustavaks Jumala Sõnale (peatükk 1). Eksiõpetusega näib kaasnevat amoraalne eluviis. Teiseks probleemiks olid need, kes eitasid Kristuse tagasitulekut ja pilkasid teda ootavaid kristlasi (peatükk 3).

Selle kirja ehtsuses on kaheldud enam kui ühegi teise Uue Testamendi raamatu ehtsuses. Paljud teadlased peavad seda Uue Testamendi noorimaks raamatuks, mis on kirjutatud aasta 100 paiku, mõned paigutavad selle isegi aastasse 150.

Neid kahtlusi on põhjendatud järgmiselt:

  1. Juba varases kirikus oli kahtlusi kirja ehtsuses. Kirikuisa Origenes (185–253) mainib, et sellese kirjasse suhtutakse kahtlustega. Kirikuisa Eusebius (265–340) pidas seda „vaieldavaks” (= antilegomena), nagu ka Johannese teist ja kolmandat kirja ning Ilmutusraamatut. Kirja apostlikkust aktsepteeriti alles 4. sajandil.

  2. Kirjas viidatakse Pauluse kirjade kogule (corpus Paulinum, 2Pt 3:15).

  3. 2Pt 3:4 viitab, et esimene kristlik sugupõlv oli juba surnud.

  4.  2. peatükk meenutab paljus Juuda kirja.

  5. Kirja stiil on Peetruse esimesest kirjast erinev. Kirja keel on selgesti halvem kui Peetruse esimese kirja kreeka keel.

  6. Kirjas on kirjeldatud kiriku olukorda 2. sajandil.

  7. Sõnavara erineb paljus Peetruse esimese kirja sõnavarast: ühiseid sõnu on vaid 100, aga erinevaid 599.

Neile kahtlustele on vastatud:

  1. Kiri võeti siiski Uude Testamenti. Ehk olid kahtluste põhjuseks Peetruse nimel kirjutatud pseudoepigraafid (mh Peetruse evangeelium ja ilmutus): kirja ei soovitud aktsepteerida, kuna ei oldud kindel selle apostlikus päritolus.

  2. On võimalik, et ei 2Pt 3:15 viita Pauluse kirjade kogule, vaid mõningatele Pauluse kirjadele.

  3. „Isad” 2Pt 3:4 ei pruugi tähendada apostleid, vaid Vana Testamendi pühi (vaata „Uusi testamentti lyhyesti selitettynä”, selgitus lk 1096).

  4. 2Pt 2 ei pea tingimata tsiteerima Juuda kirja, vaid nende taustaks võib olla ühine pärimus. Tsiteeriminegi ei ole probleem, kui ei paigutata Juuda kirja hilisesse aega.

  5. Kui Peetrus on kasutanud eri kirjutajat kui Peetruse esimese kirja puhul (Silvanus) või on kirjutanud kirja ise, ei oleks stiilierinevused üllatus.

  6. Me ei tea kuigi palju algkiriku esimeste aastakümnete oludest. Otsustamine käib tihti mööda surnud ringi: Peetruse teine kiri on 2. sajandist, kuna seal kirjeldatakse 2. sajandi kiriklikku olukorda. 2. sajandi kiriklik olukord on teatavat laadi, kuna Peetruse teine kiri kujutab seda sellisena.

  7. Kui kirjutajail on olnud kirja tekkes oluline tähendus, võib sõnavaragi muutuda. Tasub pöörata tähelepanu, et selliseid sõnu, mis esinevad üksainus kord kogu Uues Testamendis (= hapax legomena) on kummaski kirjas peaaegu sama palju: 1Pt-s 59, 2Pt-s 56 sõna.

Kuivõrd adressaatkogudustes ei usutud Pauluse kirju (2Pt 3:15–16), miks neis oleks siis pidanud uskuma Peetruse kirja? Miks siis kirjutati kiri Peetruse nimel, kui kirjutaja ei ole Peetrus?

Jumala tõotused on kindlad

Kirjas on tuntud Piibli tõlgendamist puudutav koht: 2Pt 1:19–21. Üksnes Püha Vaim saab avada lugejale Piibli tõelise sõnumi.

Peetrus käsitleb Kristuse tagasituleku viibimise küsimust. Levisid erinevad eksiõpetused ja osa neist väitis, et Kristus ei tulegi tagasi. Aga Jumala tõotused on kindlad. Kristust puudutavad ennustused teostuvad omal ajal – mitte tingimata juutide oodatud ajal ja viisil. Võime uskuda, et ka veel täitumata Jumala tõotused (näiteks Kristuse tagasitulemise tõotus 2Pt 3:8–13) saavad teoks Jumala valitud ajal.