Pauluse teine kiri Timoteosele 4. peatükk internetis (Piibel.net)

„Minu töö on tehtud” (2Tm 4:1–8)

Eriti nüüd algav lõik meenutab testamenti. Apostel Paulus on oma töö teinud, nüüd on aeg anda evangeeliumi kuulutamise vastutus teistele.

Salmis 2 tasub tähele panna, et Paulus ei ütle „sobival või sobimatul viisil”, vaid „sobival või sobimatul ajal”. Vahest mõtles Paulus maavalitseja Feeliksi sõnadele: „Mine seekord ära, kui mul on rohkem aega, siis ma lasen su jälle kutsuda.” (Ap 24:25; varasemas soomekeelses tõlkes: „Kui mulle sobib...”) Kahetsematule inimesele ei ole evangeeliumi kuulamiseks ükski aeg sobiv.

Evangeeliumi kuulutamine ei muutu aja edenedes kergemaks, vastupidi: inimesed otsivad üha uusi õpetajaid, et nad ei peaks kuulma õiget õpetust (salm 3; võrdle Jh 9:4). Kristlikus usus ei ole küsimus selles, et kõneldakse, mida inimesed soovivad kuulda, vaid selles, et kõneldakse, mida Jumal soovib neile kuulda anda.

Seal, kus ei kuulda ega usuta evangeeliumi, täidetakse elu teistsuguste õpetustega (salm 4; võrdle Mt 12:43–45). „Müütide” (salm 4) eest oli Paulus hoiatanud juba varem (1Tm 1:4). Sõna „müüt” pärinebki kreeka keelest.

Timoteos ei tohi eksiõpetajaid soosida ega lasta kuulajate vastuseisul ajada end eksiradadele, vaid ta peab oskama näha, mis on tõde, ja kuulutama seda, st Jumala evangeeliumi (salm 5).

Nii oli talitanud ka Paulus (salm 7). Nüüd oli tema surm lähedal (salm 6). Paulus ütleb, et ta „valatakse joogiohvrina” (salm 6; vaata 4Ms 15:7; 28:7,24). Üsna usaldusväärse kristliku pärimuse järgi hukati Paulus mõõgaga: ta valas oma vere usu pärast.

Lahkumine sellest ajast (salm 6) tähendas Paulusele pääsu Kristuse juurde (Fl 1:23), õiguse pärja (salm 8) saamist võidu märgina.

Jälle võrdleb Paulus kristlase eluteed spordivõistlusega (salm 7; võrdle 1Kr 9:24–27; Fl 3:12–16; 1Tm 6:11–12; 2Tm 2:5). Pauluse seisukoht oli, et see elu ei ole kõik, vaid pärale oleme jõudnud alles siis, kui see elu lõpeb (salm 8; Ap 20:24; 2Kr 5:1–10).

Paulus ootas, et keiser Nero kuulutaks ta süüdlaseks ja langetaks surmaotsuse. Pärast seda kuulutaks Jumal ta õigeks ning annaks talle õiguse (võidu)pärja ja igavese elu.

Praktilisi juhiseid (2Tm 4:9–15)

Neljanda peatüki lõpuosas on nimepidi mainitud lausa 17 inimest.

Paulus soovis, et Timoteos tuleks tema juurde võimalikult varsti (salm 5; võrdle 2Tm 1:4), hiljemalt enne talve (salm 21), kuna purjetamine seiskus novembri keskpaigast märtsi alguspäevadeni. Hea oleks ka mantel (salm 13) kätte saada enne talvekülma.

Teekond Roomast Efesosse kestis umbes kaks nädalat. Seega oleks Timoteos jõudnud Pauluse juurde kõige varem kuu aja pärast.

Deemase saatus (salm 10) on äratanud palju diskussiooni. „Praeguse ajastu armastamine” tähendas hiljem põgenemist märtrisurma eest, mitte tingimata usust loobumist. Vahest Deemas „päästis oma

nahka”, lahkudes Pauluse juurest, ja naasis oma kodulinna Tessaloonikasse (võrdle 2Tm 1:16). 2. sajandist pärinev legend jutustab, et Deemas liitus eksiõpetaja Hermogenesega (2Tm 1:15). Varem (Kl 4:14; Fm 24) mainitakse Deemast kui Pauluse seltsilist ja töökaaslast.

Kreeskens (salm 10) on meile tundmatu, teda mainitakse Uues Testamendis vaid see üks kord.

On oletatud, et Galaatia (salm 10) tähendab siin Galliat. Olid ju galaatlased pärit Galliast. Õige seletus on ilmselt siiski Galaatia.

Dalmaatsia (salm 10) ehk Illüüria (Rm 15:19) asus tänapäeva Albaania ja Lõuna-Jugoslaavia kohal.

Tiitus (salm 10) oli töö Kreetal (Tt 1:5) lõpule viinud.

Luukast (salm 11) mainitakse ka Kl 4:14-s ja Fm 24-s. Tema on kolmanda evangeeliumi ja Apostlite tegude kirjutaja.

Paulus ei tahtnud võtta teisele misjonireisile kaasa Markust, kes oli esimese misjonireisi pooleli jätnud (Ap 15:38), mistõttu olid ka Pauluse ja Barnabase teed lahku läinud. Nüüd olid Pauluse ja Markuse suhted taas korras. Markust nimetatakse ka Kl 4:10-s ja Fm 24-s. Jumal oli saanud parandada selle, mis oli katki läinud, ja nii said Paulus ja Markus taas töökaaslasteks.

Tühhikos oli tihti Pauluse kirjade edasiviija (Ef 6:21–22; Kl 4:7–8; Tt 3:12); on oletatud, et ta võis viia ka teise kirja Timoteosele Efesosse. Vahest saatis Paulus Tühhikose Efesosse ka Timoteose „asemikuks”, et see saaks tulla Rooma apostliga kohtuma.

Salmi 13 alusel on oletatud, et Paulus võis olla vangistatud Troases; see seletaks, miks olid sinna jäänud mantel ja hinnalised raamatud. Salm 13 näitab ka, et teine kiri Timoteosele on Pauluse kirjutatud: mis tähendus oleks hilisemale kirjutajale olnud Pauluse mantli saatusel?

Üldiselt kirjutati raamatud (salm 13) odavamale papüürusele. Pärgamentidele kirjutati vaid tähtsamaid asju. On oletatud, et tegu võis olla Vana Testamendi raamatutega, vahest kogu Vana Testamendiga.

Aleksandros (salm 14) võis olla sama mees, keda mainitakse 1Tm 1:20-s. Efesose mölluga seoses mainitud Aleksandros (Ap 19:33–34) oli juut, seega vaevalt sama mees, keda siin on mainitud.

On oletatud, et Aleksandros oli Pauluse Rooma ametnikele üles andnud, ja sellepärast soovitas Paulus Timoteosel teda vältida (salm 15), aga see jääb oletuseks.

„Issand tasugu talle tema tegude järgi!” (salm 14) tähendab, et Timoteos või kogudus ei pea talle kätte maksma, vaid nad jätku asi Jumala hooleks (võrdle 2Sm 3:39).

Üksi jäetud apostel (2Tm 4:14–18)

Mõned on seisukohal, et salm 16 kirjeldab Pauluse esimest kohtuprotsessi ja vangistust Roomas (Ap 28:16,30–31), nii et salm 19 viitaks Hispaania reisile. See tõlgendus ei ole siiski kõige loomulikum seletus.

Pauluse asja oli uuritud, aga Rooma kristlased ei asunud teda kaitsma. Esimeses Clemensi kirjas (5:5) jutustataksegi, et kaalukas põhjus, miks Paulus surma mõisteti, oli see, et Rooma kristlased ei toetanud teda (võrdle Fl 1:15–18).

Paulus annab neile andeks (salm 16; võrdle Jeesuse sõnadega ristil Lk 23:34).

Kohtuski tunnistas Paulus oma usust: „Kui te kord küsite ristiusu kohta, siis...” (salm 17; võrdle Ap 24:10–21; 26:1–32; 27:23–24; vaata ka Ap 23:11).

Kuna Paulus oli Rooma kodanik (Ap 22:25–29), ei saadud teda visata areenile lõvide söögiks. Nii tuleb salmi 17 mõista kui keelelist kujundit, mis tähendab pääsemist raskest olukorrast. 1Pt 5:8-s nimetatakse saatanat lõviks.

Salm 18 meenutab Meie Isa palvet: „Päästa meid ära kurjast!” (Mt 6:13).

Lõputervitused (2Tm 4:19–22)

Priska ja Akvila (salm 19) olid juutkristlastest abielupaar, kes pidid lahkuma Roomast, kui Claudius juudid pealinnast välja ajas (Ap 18:2). Nad kohtusid Paulusega Korintoses ja said töökaaslasteks. Nad läksid Paulusega kaas Efesosse, jäädes sinna, kui Paulus jätkas teekonda Jeruusalemma (Ap 18:18–28). Paulus saatis neile tervisi Rooma kirjas (16:3), järelikult olid nad tolleks ajaks naasnud Rooma. Nüüd olid nad uuesti Efesoses. Paulus saatis esimese Korintose kirja kõige tõenäosemalt Efesosest, ja selle lõpus on kirja saajaile ka Priska ja Akvila tervitused (1Kr 16:19).

Onesiforost (salm 19) mainitakse ka kirja alguses (2Tm 1:16–18).

Erastos (salm 20) oli Korintse linna varahoidja (Rm 26:23) ning ka Pauluse – ja Timoteose – töökaaslane (Ap 19:22).

Trofimos (salm 20) oli pärit Väike-Aasiast (Ap 20:4) ja kuulus Pauluse kaaskonda kolmandal misjonireisil kuni Jeruusalemmani (Ap 21:29), mistõttu Mileetosesse jäämine ei sobi kokku kolmanda misjonireisi kirjeldusega, vaid see pidi toimuma hiljem.

Mileetos oli Efesose sadamalinn. See asus umbes 80 kilomeetrit Efesosest lõuna pool. Talvel (salm 21) õieti ei purjetatud (Ap 27:12; 28:11).

Pudens ja Klaudia (salm 21) on ladina nimed, mis kõneleb selle kasuks, et kiri on kirjutatud Roomas. Ladina mehenimede lõpus oli tihti -us, kreeka nimede lõpus -os. Vulgata mõjul hakati paljudes piiblitõlgetes kasutama ladinapäraseid nimekujusid. 1997. aasta Piiblis on kreeka nimed üldiselt kirjutatud kreekapäraselt (näiteks Timoteos).

Kirikuisad Irenaeus ja Eusebius jutustavad, et Rooma esimene piiskop (paavst katoliku kiriku traditsioonis) pärast Peetruse ja Pauluse surma oli Linos. Nimi oli üldlevinud, seega ei ole kindel, kas on tegu sama mehega, keda mainitakse salmis 21.

Salm 21 paljastab, et Paulus ei olnud päris üksi – veel oli mõningaid ustavaidki sõpru ja neid, kes ei olnud lahkunud Roomast (võrdle salm 16).

Viimne tervitus on mitmuses (salm 22). Kiri oli mõeldud üldiseks kasutamiseks. Et kiri on kirjutatud just Timoteosele, ilmneb sellest, et salmi 22 algus on ainsuses: „Issand olgu sinu vaimuga!”