Pauluse kiri filiplastele 4 internetis (Piibel.net)

Erinevaid keelitusi (Fl 4:1–9)

Paulus alustab erinevaid keelitusi, nimetades filiplasi armsaiks ja igatsetud vendadeks. Paulus on nimetanud neid armsaiks juba kirja alguses ja igatseb neid nii, et sooviks pääseda nende juurde. Paulus alustab keelitusi põhiasjaga: püsige kindlalt Issandas. Eriti teise peatüki algus ja Pauluse isiklik näide esitavad aluse sellele vankumatule osadusele Kristusega.

Teise peatüki alguses kujutas Paulus alusena Kristuse julgustust ja armastust ning Vaimu osadust. Pauluse isiklikus näites loovad sellele vankumatule osadusele aluse osasaamine Kristuse ülestõusmisest ja kannatustest. Sellele alusele ehitatakse vankumatut osadust, milles kasvatakse Kristuse eeskuju kohaselt.

Issanda osaduses peaksid Euodia ja Süntühhe teenima üksmeelselt Issandat. Nende naiste vahel on olnud mingi vastuolu. Sellepärast peab Paulus neid eraldi mainima. Üksmeel nende vahel tähendaks vankumatut elu Kristuse töö ja eeskuju järgi. Neid naisi tuleb töös aidata ja toetada nagu teisigi, kes teevad evangeeliumi tööd. See kõik on ühine ja üksmeelne tegutsemine Issanda eeskuju järgi. Seda on ka rõõmutsemine Issandas ja leebus.

Et püsida püsti, vajatakse Jumala abi ja tuge. See toetamine seisneb selles, et kristlases elavad Jeesus Kristus ja Püha Vaim (Fl 2:1–2). Selles lõigus öeldakse Jumala toe kohta, et kõik mured saab teha Jumalale teatavaks. Jumal omakorda hoolitseb, et me püsime raskustes Jeesuses Kristuses. Nii toetab kristlase elu kogu Jumala Kolmainsus.

Selle keelituste osa lõpetab kaks salmi, milles mõne erineva sõnaga keelitatakse filiplasi elama puhast ja head kristlase elu. Näitena puhtast ja heast elust esitab Paulus oma isikliku elu. Kirja teemade kohaselt tähendab see eeskuju pürgimust elada üha sügavamini Kristuse osaduses ja järgida Kristuse eeskuju. Paulus elas nii, nagu õpetas – see paistis välja ka neis olukordades, kus filiplased Paulust nägid.

Filiplaste toetus (Fl 4:10–20)

Filiplased aitasid Paulust kohe pärast seda, kui Filippis oli sündinud kogudus. Ka lähedases linnas Tessaloonikas oli Paulus vanglas, nagu sedagi kirja kirjutades. Võib-olla oli ka siis osa filiplaste andidest jõudnud vanglasse nagu seekord. On tähelepanuväärne, et Filippi kogudus oli ainus, mis nii talitas. Hiljem, kui Paulus kogus abi Jeruusalemma kogudusele, on osalenud muudki kogudused (2Kr 8:1–2; 9:1–2).

Nüüd on Filippi kogudus jälle andnud rahalist abi. Juba teises peatükis mainitud Epafroditos on selle anni kohale toimetanud ja hoolitsenud Pauluse eest filiplaste poolt. Esimesel korral suudeti ande saata mitugi korda lühikese aja jooksul, kuna teekond ei olnud võimatult pikk – ainult 160 kilomeetrit. Tänapäeval tundub too teekond üsna lühike, aga jalgsi võis seegi võtta mitu päeva. Kuidas see and tookord saadeti, jääb mõistatuseks. Seekordse anni kohaletoomiseks oleks hobusegagi kulunud palju aega, kuna jutt on vähemalt 800 kilomeetrist, võib-olla isegi 2000 kilomeetrist, juhul kui Paulus oli Roomas. Igal juhul kajastasid esimene ja praegune rahaline abi koguduse liikmete suurt indu ja armastust.

Pauluse ellu oli kuulunud palju vastulööke. Seda kajastab muutlike olude kirjeldus. Pauluse tõdemus „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks” kajastab seda, kuidas Jeesus on aidanud Paulusel elada keset vastulööke. Tihti on seda lauset kasutatud lahus kontekstist.

Kontekstist lahus võib see lause omandada äraarvamatuid proportsioone. Sinna võivad kuuluda erinevad imeteod või maine edu. Kui lugeda seda lauset kontekstis, selgub, et Paulus ei mõelnud midagi niisugust. Issand tegi Pauluse tugevaks, et taluda raskusi. Nii on paljud tõlked seda ka väljendanud.

Kuna Issand teeb tugevaks, et taluda raskusi, pole Paulusele tingimata toetust vaja. Ometi ta tänab filiplasi anni eest – nüüd on Issand arvanud heaks, et Paulusel ei ole puudust. Samas rõõmustab Paulus, et filiplased on talle oma anni andnud. Eriti teeb teda rõõmsaks, et nii osutavad filiplased suurt armastust, mis võib nende elus kasvada. Seda armastuse suurenemist on Paulus soovinud kirja algusest peale. Nad kannavad oma anniga vilja, mille taga on Jeesus Kristus (Fl 1:11; 4:17). Nad on ustavad Issandale Jeesusele ja tema eeskujule. Nad ei mõtle ainult iseenda peale, vaid peavad silmas ka teiste kasu (Fl 2:3–4). Paulus ei pruugi olla tingimata see objekt, keda filiplased aitavad – filiplaste seas on teisigi, kes vajavad samasugust abi. Osalt sellepärast ütleb Paulus, et ta ei taotle filiplastelt seda andi. Tähtsaim on, et viiakse edasi evangeeliumi tööd – oma isiklik töö ei ole see tähtsaim. Teisest küljest taotleb Paulus, et ei tembeldataks kuulutajaks seda, kes püüdleb oma tegevusega rikkusi. Selliseid kuulutajaid oli liikvel tollal ja on endiselt.

Paulus soovib saata Epafroditose tagasi Filippisse. Samas saab Epafroditos kaasa kirja tunnistuseks, et Paulus on anni vastu võtnud. Nii esineb juba varase kiriku ajal hea praktika, et antakse aru rahavoolude õigest kasutamisest. Nii on raha liikumisest selgus majas. See selgus kuulub mõlemapoolse usalduse juurde ja vastastikune usaldus on üksmeele alalhoidmisel tähtis. Annetajatel oleks endiselt lihtne annetada, kui on teada, et raha ei lähe valeks otstarbeks.

Annetamine suurendab armastust andja südames. Samas hoolitseb Jumal andja eest ühel või teisel viisil. Selleks võib olla erilise õnnistuse saamine või võime elada puuduses nagu Paulus. Jumala vastuand võib olla ka see, et kristlikud vennad ja õed hoolitsevad vastastikku üksteise eest – igaüks saab teiselt abi siis, kui tal on raske (2Kr 8:14–15). Igal juhul annab Jumal lõpuks vastuanni kirkuses ehk igaveses elus.

Lõpptervitus (Fl 4:21–23)

Tavaliselt on Pauluse kirjade lõpus omakäeline tekst, millest Paulust on võimalik ära tunda. Seekord ei ole vaja filiplasi veenda, et kirja kirjutaja on Paulus ise, kuna selle toob kohale neile tuttav Epafroditos. Vahest sellepärast on Pauluse omakäeline kirjutis ära jäänud.

Tervitusi saadavad kõik kristlased (vennad), kes on olnud Pauluse juures või läheduses seoses kirja kirjutamisega. Eriline on see, et tervitajate seas on täht-tähelt võttes keisri koja rahvast. See võib tähendada keda iganes, kes elab või töötab keisri kojas. Sellest imelisest edust kirjutas Paulus juba kirja algupooles (Fl 1:12–14). Midagi suurt on toimumas. Pauluse töö vilju ja mõju on täiel määral näha alles siis, kui keisrivõim ei kiusa enam kristlasi taga ja Rooma riigist saab kristlik riik.