Jaanipäev

Jaanipäev: lõkked, šašlõkk, suvilad, valged ööd… Aga kas veel midagi muud? Jaanipäev on ka kirikupüha, millal meenutame Ristija Johannese sündi. Johannes oli Jeesuse sugulane, kes sündis pool aastat enne Jeesust. Tema ülesandeks oli olla Jeesuse eelkäija ja teerajaja. Johannes ei kahelnud rääkida inimestele otseselt nende patust ja ebaõiglusest. Nii tingimatu ta oli, et kaotas lõpuks oma pea, kuna julges öelda vastu isegi kuninga elustiilile.

Kuigi jaanipäev on saanud nime Ristija Johannese järgi ja tema on see, kelle elu meenutame, pole ta siiski päeva peategelane. Johannes ei juhtinud inimesi märkama oma pattu ainult, et tunda end süüdi, vaid et saaks öelda kõige tähtsama: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.“ (Jh 1:29) Kui Johannes oli sündinud, laulis ta isa Sakarias kiituslaulu, millega ta ülistas mitte oma poega vaid Jumala meile valmistatud päästet. Nautides ilusat suve ja imetledes päikest, mis peagu ei loojugi, saame pidada meeles Jeesust, kes on tõeline maailma valgus. Saame ühineda Sakariase kiituselauluga:

„Ja sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama, et anda tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus kõrgustest. See paistab nende peale, kes elavad pimeduses ja surmavarjus, see suunab meie jalgu rahuteele.”
(Lk 1:76-79)

Loe Piiblist: Lk 1:5-25, 57-80