Üks kristluse saladustest on kristlik arusaam Jumalast. On üks Jumal, kes on samas kolm isikut: Isa, Poeg ja Püha Vaim. Kõigil kolmel isikul on oma ülesanne. Isa lõi maailma ja hoiab seda alal. Poeg sündis inimese ihusse ja päästab maailma patust. Püha Vaim äratab inimeses usku ja kasvatab seda. Seega peaksime me tegelikult küsima: ”Kes on Püha Vaim?”, kuna Püha Vaim on Jumala kolmas isik, mitte mingi ebaisikuline vägi. Püha Vaim tegutseb inimeste seas äratades usku ja tugevdades inimese usku Jeesusesse. Ta tegutseb armuvahendite ehk Jumala Sõna, ristimise, püha armulaua ja pattude tunnistamise kaudu. Need on Püha Vaimu tööriistad.
Jeesus kutsus Püha Vaimu ”Tõe Vaimuks” ja ”Lohutajaks”. Püha Vaim kui Tõe Vaim juhtis Piibli kirjapanijaid kirjutama vastavalt Jumala tahtele. Ta juhib ka meid, kuid loeme Piiblit tänapäeval ning aitab meil saada aru, mida kirjapandu meie jaoks tähendab. Lohutajana kinnitab Püha Vaim meile, et Jumal on meile armuline Jeesuse Kristuse läbi isegi siis, kui meie oleme langenud ja väärime karistust.
Usklikes toob Püha Vaim esile elu, mis on kooskõlas Jumala tahtega. Ta annab ka vaimulikke ande koguduse ehk usklike osaduse ülesehitamiseks.
Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust.
(Jh 15:26)
Püha Vaim võib elada inimeses ja tegelikult ongi igas Jeesusesse Kristusesse uskujas Püha Vaim – ilma Püha Vaimuta ei ole võimalik uskuda. Üks hoomamatumaid asju kristluse juures ongi see, et Kõikvõimas Jumal igatseb elada väikese ja patuse inimolendi südames.
Püha Vaim tuleb inimese südamesse Jumala Sõna ja sakramentide (ristimine ja püha armulaud) kaudu. Neid vahendeid kasutades äratab Püha Vaim inimese südames päästva usu Jeesusesse Kristusesse ja teeb inimesest Jumala lapse. Ometi võib Jumala laps sõnakuulmatusega kurvastada Püha Vaimu ja langeda tagasi uskmatusse. Just sellepärast hoiatab Piibel paadumise ja usust taganemise eest ning manitseb tagasi pöörduma ainsa Päästja juurde.
Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma.
(Rm 8:9)
Kui kirjatundjad ehk Jeesese kaasaegsed õpetatud juudid väitsid, et Jeesus tegutseb Saatana väge kasutades, hoiatas Jeesus neid Püha Vaimu teotamise eest. Püha Vaimu teotamine on teadlik vastuseis Püha Vaimu tööle. Sarnaseid manitsusi on ka mujal Piiblis. Kirjas heebrealastele räägitakse teadlikust patust, mis viib igavese lahusolekuni Jumalast. Patt ei ole siin mitte mingi üks halb tegu, vaid teadlik usu salgamine.
Jeesuse sõnu ja heebrea kirja ei tohiks mõista kui hukkamõistu ükskõik kellele, vaid kui hoiatust neile, kes ei ole veel teinud seda pöördumatut pattu. On oluline meeles pidada, et uks Jumala poolel on avatud nii kaua, kuni kuulutatakse rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest. Probleem ei ole selles, kas Jumal annaks Püha Vaimu teotuse andeks või mitte, vaid Püha Vaimu teotaja tahtmatuses tagasi Jumala juurde pöörduda – tema süda on muutunud kõvaks. Seega see, kes kardab, et ta on teinud pöördumatut pattu, võib olla kindel, et ta ei ole seda veel teinud, sest patukahetsus annab märku sellest, et süda kuuleb ikka veel Jumala kutset.
Ja kui keegi ütleb midagi Inimese Poja vastu, võib ta saada andeks,
aga kui keegi ütleb midagi Püha Vaimu vastu, ei andestata talle ei
sellel ega tulevasel ajastul.
(Mt 12:32)