Inimeste silmis määratakse meie väärtus sageli võimete, staatuse, raha, välimuse jms alusel. Me võime tunda, et me pole piisavalt head - eriti kui me ei suuda vastata väljastpoolt tulevatele ootustele.
Ometigi ei sõltu inimese tõeline väärtus ühestki ülalnimetatud asjast. Mitte kellelgi pole õigust meie väärtust hinnata. Ainus, kes seda teha võib, on Jumal, kes meid on loonud. Tema ei loonud meid ilmaasjata, juhuslikult, vaid eesmärgi ja armastusega. Piiblis öeldakse, et Jumal lõi inimese oma näo järele, hinnalisemana kui on ükski teine olend maailmas.
Sina oled kujundatud ja loodud Jumala poolt tema armastatud lapseks. Sa oled ainulaadne isik ja mitte keegi ei saa siin maailmas sinu kohta enesele võtta. Sa tähendad Jumalale väga palju - nii palju, et ta lasi oma ainusündinud pojal ristil surra, et sind pattudest vabastada. Sa ei pea oma hinda tasuma. Sa oled hindamatult kallis, sest Jumal, sinu Päästja, on su loonud ja armastab sind.
Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
(Ps 139:14)
Armas Jumal, õnnista mind, et ma võiksin näha ennast nii, nagu sina mind näed.
Meie maailm on rahutu, igasugused nõudmised tekitavad ahastust ja meel on rahutu. Igatseme ja otsime rahu. Aga mis viga, kui seda ei leia? Mul on sulle samal ajal halb ja hea uudis: rahu ei ole leitav inimese seest. Kuigi sa väga keskenduks oma sisemisele elule, sealt sa rahu ei leia. Saad küll ennast mitmel viisil rahustada, aga see on ainult sümptomite leevendamine ega paku püsivat rahu. Tõelist rahu ei too isegi kõikide väliste rahutust tekitavate tegurite kadumine.
Nimelt on inimese sees Jumala suurune auk. Jumal lõi meid elama osaduses Temaga, ja nii kaua kui me elame lahus Jumalast, elame lahus meie elu tõelisest tähendusest. Patt purustas inimese ja Jumala vahelise suhte, tekitas sõjaolukorra. Õnneks on see sõda võidetud. Jeesus võitis selle oma ristisurma ja ülestõusmisega. Temasse uskudes on sul rahu Jumalaga.
Jeesus annab sulle rahu, mis püsib ka siis, kui maailm meie ümber on rahutu. Kui elad koos Jeesusega, oled hästi kaitstud kõigeväelise Jumala hoole all. Abiks on Ta andnud mh Piibli, palve üksinda või teistega koos, armulaua, koguduse ja kasvõi hea vaimuliku muusika.
”Rahu ma jätan teile,
oma rahu ma annan teile.
Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.
Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!”
(Joh. 14:27)
Jumal, mu hing on rahutu. Aita mul leida rahu Sinus.
Jumal armastab sind - just sind. Küsid ehk, kuidas selles saab nii kindel olla? Vastus on lihtne: Jumal ütles seda meile ise Piiblis. Ta ei ütle, et armastab üksnes häid ja kenasid inimesi, vaid igaühte, kaasa arvatud sind.
Kuidas aga märgata Jumala armastust? Ta ei osuta armastust üksnes sõnade, vaid ka tegude kaudu. Kui vaatame, mida Jumal on meie heaks teinud, näeme, kui suur on Tema armastus. Päris alguses oli inimese ja Jumala suhe täiuslik. Aga inimese pattulangemisega rikuti kõik ära ja rikuti ära ka inimese suhe Jumalaga. Siiski ei muutnud see Jumala armastust.
Meie Taevase Isa armastus on nii suur, et ta parandas selle olukorra. Ta näitas oma armastust 2000 aasta eest, kui Jumala poeg ristil suri. Jeesus suri, et meie poleks oma pattude pärast Jumalat lahutatud. Jeesus suri, et meie kord taevasse pääseksime ja Jumala armastusest ümbritsetuna igavesti elaksime.
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
(Jh 3:16)
Jumal, lase mul isiklikult kogeda sinu armastust ja aita mul sellesse uskuda.
Jumal on tõotanud kuulda kõiki palveid, mida palutakse Jeesuse nimel. Palvetamine Jeesuse nimel tähendab, et me usume Jeesusesse ja seega on meil ühendus Jumalaga. Me ei tule Jumala juurde, toetudes millelegi enda omale, vaid toetudes Jeesuse päästetööle.
Jumal kuuleb kõiki palveid, kuid see ei tähenda, et Ta vastab alati nii, nagu meie seda ootame. Jumal ei ole palvevastuste automaat, kes täidab kõik soovid, vaid ta on Isa, kes teab oma laste vajadusi. Ta annab meile seda, mis on meile parim meie igaviku valguses. Seetõttu vastab ta mõnikord meie palvetele keeldudes täitmast meie soove. Mõnikord laseb ta meil oodata, kuid mõnikord saame otsekohe jaatava vastuse.
Selles võime kindlad olla, et kui me palume andestust oma pattude eest ja palume päästet, annab Jumal otsekohe jaatava vastusea. Me võime lugeda tema vastust Piiblist, kui ta tõotab pattude andeksandmist neile, kes tunnistavad oma patud üles.
Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub leiba, ent
tema annab talle kivi? Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao?
Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele,
kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head neile, kes teda
paluvad!
(Mt 7:9-11)
Jumal, mõnikord ma kahtlen, kas Sa kuuled mind või ei kuule. Tänu Sulle, et Sa kuuled!