Kirikuõpetaja valab vett lapse pea peale ja ristib ta Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse. Kui seda ei ole tehtud lapsena, võib seda teha täiskasvanuna. Miks?
Sest Jeesus käskis ristida. Ta ütles, et ristimise kaudu saab inimesest tema jünger ja inimese omaks saab kõik see, mis Jeesusel on. Ristimise kaudu saavad meist Jumala lapsed – ning me saame kingitusena andestuse ja pääste, igavese elu. Piibel kasutab sellest rääkides järgmist kujundit: kui oleme ristitud, oleme riietatud Kristusega. Meie pelgupaik on Jumala lubadustes ning selles, mida Jeesus on meie heaks teinud.
On loomulik imestada, kuidas võib natuke vee valamist teha nii palju. Jumal on lubanud tegutseda, kui inimene on ristitud. Ta on lubanud võtta inimese enda lapseks, andestada talle tema patud ja päästa ta. Jumal on valinud sellise viisi, et anda meile seda, mida Jeesus on välja teeninud. Selles on suur tarkus, et Jumal tegutseb just sellisel viisil.
Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja
Püha Vaimu nimesse.
(Mt 28:19)
Mind ristiti ammu aega tagasi. Mida tähendab see praegu? Või kas see tähendab üldse midagi?
Vähemasti minu jaoks on ristimine oluline asi. Kui ma olin väike ja mind ristiti, ei pidanud ma midagi tegema, teadma, edukas olema või muutuma. Isegi mitte natuke. Nii nagu ma olin, oma ebatäielikkuses, ilma midagi teadmata või kohustuseta paremaks saada – ma olin Jumalale piisav. Ma olin Jumala silms õige tänu Jeesusele, kes suri minu eest ja lepitas minu patud. See oli nõnda siis ja on ka nüüd. See ongi, mida ristimine mulle meenutab.
Mis oleks, kui me igal hommikul ütleksime endale, mida ristimine tähendab: nii, nagu ma olen, olen ma Jumala oma ja ma olen teel Taevasse. Nii, nagu ma olen, saan ma otsida abi Jeesuselt. See teeb õnnelikuks ja tänulikuks. See on midagi, mis annab jõudu kristlasena elada ja elada Jumala tahte kohaselt, kasvõi natuke.
Piibel õpetab, et me oleme päästetud armu läbi. Olla päästetud armu läbi tähendab, et me võime olla Jumala omad ilma, et peaksime seda välja teenima ja et me võime saada taevasse sellisena, nagu me oleme. See on kõik tänu Jeesusele. Igaüks, kes on ristitud ja usub Jeesusesse, päästetakse armu läbi.
Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist
enestest, vaid see on and Jumalalt.
(Ef 2:8)
Piibel ütleb, et selleks, et saada päästetud, on sul vaja ristimist ja usku. Me ei tohi jätta kahe silma vahele seda, mida Jumal on meie pääste kohta ütelnud. Vastasel juhul on oht, et jääme välja tema päästetööst. Seega peame ristima oma lapsi ja laskma ka endid ristida, kui me ei ole veel ristitud.
Piibel jutustab, et mõned inimesed päästeti ilma ristimiseta. Suurel Reedel ütles Jeesus röövlile enda kõrval, et ta saab olema koos Jeesusega paradiisis. See inimene ei olnud tõenäoliselt ristitud. Jumal võib tegutseda ka väljaspool neid vahendeid, mida Ta meil käseb kasutada. Ent see jumalik erand ei luba meil ignoreerida ristimise käsku, mille me oleme saanud. Kristlastena oleme seotud Uue Testamendi õpetustega: ristimises saadakse kristlaseks ja Jumala lapseks. Ristimata lapse puhul, kes sureb, võime öelda ja uskuda, et ta on meie armulise Jumala kätes.
Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse
hukka.
(Mk 16:16)
Sina, kes sa oled huvitatud usuasjadest ega ole ristitud, mõtled võib-olla, kas sa peaksid end ristida laskma. Jah, peaksid küll. Võta ühendust kohaliku koguduse kirikuõpetaja või luterliku koguduse kantseleiga. Nemad soovitavad sul minna leerikooli. Kui sa oled vähemalt 15 aastat vana, võid sa osa võtta koguduse leeriõpetusest. Leerikoolis vaadatakse koos kirikuõpetajaga läbi usu põhisisu ja pärast seda võid sa saada ristitud.
Või võib olla tahaksid sa saada ristitud, aga see ei ole võimalik. Võib olla oled sa alaealine ja su vanemad ei taha, et sind ristitaks. Sa võid uskuda Jeesusesse isegi siis, kui sa ei ole ristitud. Lase ennast ristida niipea, kui see on sinu otsustada.
Mis siis, kui mul on laps, kes on ristimata? Kas see laps peaks saama ristitud? Jah. Võta ühendust kirikuõpetajaga või koguduse kantseleiga ja lepi kokku ristimine.
Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse
nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu
anni. Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele,
kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.
(Ap 2:38-39)
Piibel õpetab, et ristimist ei tohiks ega ole vaja uuesti korrata. Seda tehakse üks kord ja see kehtib alati. See ei muutu, kui me ka pärast oma ristimist Jumala hülgame. Me võime alati oma Isa juurde tagasi pöörduda, ta on meid ootamas. Ning kui me tagasi tuleme, ei ole meil vaja uut ristimist.
Ometi on neid, kes tahavad saada uuesti ristitud või on uuesti ristitud. Ning on neid, kes ristivad inimesi uuesti. Paljud neist võivad mõelda, et kui inimene on lapsena ristitud, ei ole see tõeline ristimine. See on tõsine väide. See tähendaks, et sa ei ole ristitud ega ole seega kristlane. Mõned ütlevad, et kui inimene ei saa ristimise hetkel aru, et ta on ristitud, siis ei ole see tõeline ristimine. Kuid ristimine on Jumala tegu ja Jumala tegu ei sõltu sellest, kui palju inimene aru saab. Me ei saanud aru, mis juhtus, kui Jeesus meie eest ristil suri – meid ei olnud siis isegi olemas, kui see juhtus. Aga see oli ikkagi Jumala tegu ja meie pääste.
Seega ei tohiks ristimist uuesti korrata. Inimene, kes on lasknud ennast teist korda ristida, on teinud valesti. Valed teod tuleb Jumalale üles tunnistada ja paluda temalt andestust. Ning Jumal annab andeks neile, kes kahetsevad, sest Jeesus on lepitanud kõikide inimeste kõik patud.
Kristlased pühitsevad püha armulauda (euharistiat) nii, nagu Jeesus seda käskis. Alati, kui armulauda pühitsetakse, loetakse Jeesuse enda sõnu, mida tema ütles viimase õhtusöögi seadmise juures oma jüngritele. Need on võetud neist Piibli kirjakohtadest, kus jutustatakse, mis juhtus Jeruusalemmas ööl enne Jeesuse surma. Jeesus ja Tema jüngrid pühitsesid armulauda ja Jeesus käskis neil teha seda ka edaspidi pärast seda ööd.
Püha armulaua seadmissõnades üteldakse, et leib, mida võetakse, on Jeesuse ihu ja vein, mida juuakse, on uus leping tema veres. Matteuse evangeeliumis ütleb Jeesus ka, et see on tema veri. Nii on ihu ja veri seal, kus püha armulauda pühitsetakse. See tähendab, et Jeesus on leivas ja veinis väga erilisel viisil. Meie kohtume temaga ja tema kohtub meiega. Kui sa mõtled, kuhu sa peaksid minema, et saada Jeesuse ligi, siis mine pühale armulauale. See on püha armulaua suur ime: Jeesus on seal ja tegutseb selle kaudu meis.
Pühas armulauas ei pruugi me tihti tunda, et me tegelikult kohtume Jeesusega. Aga meie tunded ei takista Jeesust tulemast meie ligi. Ta on seal, kus ta on tõotanud olla hoolimata sellest, mida meie tunneme. Ta on tõotanud olla pühas armulauas – leib on tema ihu ja vein on tema veri.
Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles
jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!” Ja ta võttis
karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest,
sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude
andeksandmiseks!
(Mt 26:26-28)
Pühas armulauas me kohtume Jeesusega ja see on meie jaoks hea mitmel viisil. Meie Lunastajal on üks eriline ülesanne: ta annab andeks. See on, mida Jeesus teeb pühas armulauas. Ta jagab seda, mida ta saavutas oma surmas. Tema surm lepitas kõikide inimeste kõik patud ja tõi andestust nii palju, kui inimestel iial on vaja.
Martin Luther tundis Piiblit ülimalt hästi. Küsimusele: ”Mis head on pühas armulauas?” vastas ta: ”Selles sakramendis antakse kõik meie patud andeks, me saame elu ja õndsuse, sest kus on pattude andeksandmine, seal on ka elu ja õndsus.” Igaüks, kes usub sellesse, mida Piibel tõotab ja tuleb pühale armulauale ning võtab vastu Jeesuse ihu ja verd, saab patud andeks. Piibel tõotab, et pühas armulauas kingib Jeesus pattude andeksandmise.
See võib paista liiga lihtne ja kerge. Kuid Jumala halastus ongi lihtne. Meie teeme selle sageli liiga keeruliseks.
Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina
äratan ta üles viimsel päeval.
(Jh 6:54)
Püha armulaud on ristitud kristlaste söömaaeg. Luteri kirikus võivad kõik, kes on käinud leerikoolis ning saanud leeriõnnistuse, minna pühale armulauale. Sellega kindlustatakse, et osavõtjad mõistavad püha armulaua tähendust ja teavad, mis vahe on pühal armulaual ning tavalisel söömisel ja joomisel. Ka lapsed, keda on vastavalt õpetatud, võivad koos oma vanemate või ristivanematega pühast armulauast osa saada. Ning igaüks – olgu ristitud või mitte – võib tulla altari juurde, et saada õnnistatud.
Mõnikord võib tunduda raske minna pühale armulauale. Võidakse tunda, et ei olda piisavalt head, et peaks olema parem ja tugevam oma usus. Nõnda ei tohiks see olla. Püha armulaud ei ole meie tubliduse pärast või neile inimestele, kes on elus edukad. Üsna vastupidi – püha armulaud on neile, kes vajavad andestust. Lunastaja ja Sõber halastab pühas armulauas neile, kes on läbi kukkunud. Püha armulaud on kõigile, kes vajavad andestust. See ei ole neile, kes arvavad, et nad ei vaja Jeesust.
Piibel hoiatab meid selle eest, et mõni võib süüa ja juua Kristuse ihu ja verd omaenda hukkamõistmiseks. Mõned inimesed, kellele see hoiatus algselt tehti, olid harjunud püha armulauda vastu võtma selliselt, et nad ei mõtelnud, et see on püha armulaud. Nad sõid ja jõid, mõni võis isegi purju jääda, ning leiba ja veini söödi ja joodi järelemõtlematult, kõrvalise asjana. Paulus kirjutab, et kes saab osa pühast armulauast ega mõtle, et see on Kristuse ihu, sööb ja joob hukatuseks. Seda hoiatust on tihti mõistetud selliselt, et see keelab pühast armulauast osasaamise neile, kes ei ole piisavalt head ning kellel pole tugevat usku. Kuid see ei ole nõnda!
Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate
teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
(1Kr 11:26)