Mind ristiti ammu aega tagasi. Mida tähendab see praegu? Või kas see tähendab üldse midagi?

Vähemasti minu jaoks on ristimine oluline asi. Kui ma olin väike ja mind ristiti, ei pidanud ma midagi tegema, teadma, edukas olema või muutuma. Isegi mitte natuke. Nii nagu ma olin, oma ebatäielikkuses, ilma midagi teadmata või kohustuseta paremaks saada – ma olin Jumalale piisav. Ma olin Jumala silms õige tänu Jeesusele, kes suri minu eest ja lepitas minu patud. See oli nõnda siis ja on ka nüüd. See ongi, mida ristimine mulle meenutab.

Mis oleks, kui me igal hommikul ütleksime endale, mida ristimine tähendab: nii, nagu ma olen, olen ma Jumala oma ja ma olen teel Taevasse. Nii, nagu ma olen, saan ma otsida abi Jeesuselt. See teeb õnnelikuks ja tänulikuks. See on midagi, mis annab jõudu kristlasena elada ja elada Jumala tahte kohaselt, kasvõi natuke.

Piibel õpetab, et me oleme päästetud armu läbi. Olla päästetud armu läbi tähendab, et me võime olla Jumala omad ilma, et peaksime seda välja teenima ja et me võime saada taevasse sellisena, nagu me oleme. See on kõik tänu Jeesusele. Igaüks, kes on ristitud ja usub Jeesusesse, päästetakse armu läbi.

Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt.
(Ef 2:8)