Andestamine võib olla väga raske, isegi võimatu. Ometigi julgustatakse meid Piiblis nii andeks paluma kui ka ise andeks andma. Õigupoolest öeldakse lausa, et Jumal ei anna meile meie pattusid andeks, kui meie üksteisele ei andesta. Mida aga teha siis, kui meie südant vaevavad kibestumine ning suutmatus andestada?

Esmalt on oluline see patt Jumalale üles tunnistada. Me toome tema ette selle tõsiasja, et me ei suuda andestada. Me usume, et Jeesuse nimel saame andeks isegi selle patu. Samal ajal palume, et Jumal teeks oma armuga meis tööd ja aitaks meil andestada. Üksnes tema armu abiga võivad meie südamehaavad tõeliselt paraneda. Abi võib olla vestlusest terapeudi, kirikuõpetaja või inimesega, kes meile haiget tegi.

Andestamine on otsus, mille me teeme. Andestamine kui tunne võib olla pika protsessi tulemus. Võib võtta aastaid, et meelekibedusest vabaneda. Siiski on oluline, et loobuksime kättemaksust.

Olge üksteise vastu lahked, halastajad, andestage üksteisele, nii nagu ka Jumal on teile andestanud Kristuses.
(Ef 4:32)