Kord küsis üks rikas mees Jeesuselt, kuidas saada igavest elu. Mees oli hästi ja korralikult elanud. Jeesus andis talle nõu müüa ära kogu oma vara, anda raha vaestele ja siis Jeesusele järgneda. Mees muutus kurvaks, seda oli tema meelest liiga palju tahetud. Jeesuse jüngrid muretsesid: "Kuidas saab üldse keegi päästetud?" Jeesus vastas: "Inimeste käes on see võimatu, kõik on aga võimalik Jumala käes."

Selline on kristluse vastus. Meid piirab meie endi isekus. Me armastame ennast rohkem kui kedagi teist. Isegi meie hingeõnnistuse saamise püüd on isekas. On meil üldse mingit lootust? Vastus, mille annab kristlus, erineb teiste religioonide antud vastustest. Tähelepanu keskpunktis pole inimene ega see, mida inimene peaks tegema. Fookus on nihutatud Jeesusele Kristusele. Tema tegi seda, mida mitte keegi meist teha ei saaks. Ta viis meie kaotatud kaasuse Jumala ette ja lunastas meie patud ja kurjad teod, surres ohvrina meie eest ristil.

Jumala südames on täiuslik andestus. Seda kuulutatakse meile evangeeliumites. See saab meile osaks usu kaudu. Usu kaudu Kristusesse oleme päästetud ja saame taevasse. Kui ma olen ristitud Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse, tean ma, et kuulun Jumalale. Ma ei püüa oma elus olla nagu jumal. Ma tean, et minu elu vastused on Jeesuses. Sa võid olla kindel, et saad taevasse, sest sa võid olla kindel Jeesuses ja tema tehtus.

Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt -, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda.
(Ef 2:8-9)