Usukindluse aluseks ei saa olla mingid inimese enda teod või tunded, sest need on alati ebatäiuslikud ja altid muutuma. Usukindluse aluseks saab olla üksnes Jumala töö ja tema tõotused, millest saame lugeda Piiblist. Esiteks ütleb Piibel, et Jumal armastas maailma ja lepitas maailma enesega Jeesuse ristilöömise kaudu. See tähendab, et Jeesus suri iga inimese, ka sinu eest. Teiseks, kui sa oled ristitud, oled sa ühendatud Kristuse kaudu tema päästva tööga. Sa oled seega osa saanud päästest, mis kuulub kogu maailmale. Kolmandaks õpetab Piibel, et kes iganes usub ja on ristitud, on päästetud.

Usu oluline osa ei ole mitte selle tugevus, vaid selle sihtmärk: Kristus ja Jumala tõotused. Tegelikult on usk nõrga inimese pöördumine abi saamiseks Jeesuse poole, kes annab patud andeks. Piibel tõotab: ”Igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.” Selline usk on and Jumalalt, mitte inimese enda töö. Seega, kui sa oled ristitud ja pöördud Jeesuse poole, et paluda oma patud andeks ja palvetada enda pääste eest, oled sa teel Taevasse.

Osaledes regulaarselt pühal armulaual ning uskudes sellega seotud tõotused ka enda kohta käivateks, saab sinu usk tugevaks.

Kes minu liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval, Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse.
(Jh 6:54,56)