Usklik kristlane on koguduse liige. Koos teiste kristlastega kuulab ta Jumala sõna, on palveosaduses, teeb misjonitööd ehk kuulutab seda sõnumit ka teistele ning osaleb armulaual. Kõik need teod kinnitavad ja kaitsevad usku. Niiviisi hoolitseb Püha Vaim kristlase eest.

Jumala käsud käivad kõigi inimeste kohta. Kristlane ei saa elada nii, et ta ei hooli oma Taevase Isa tahtest.

Meil kõigil on elus oma ülesanne täita. Jumal ootab, et me truult oma ligimesi teeniksime. Kõigi meile esitatavate nõudmiste juures märkame aga üsna pea, et meie jõuvarud on piiratud. Tunneme, et meie jõust ei piisa. Ahvatlus Jumala käskudest üle astuda kiusab meid ja viib sageli ka patule.

Patt elab igas inimeses, ka usklikus. Kuni elu lõpuni võitleb see Jumala tahte vastu ja suunab meid Jumala tahtest eemale. Seetõttu vajame pidevalt andeksandmist, palvet ja jõudu, mida saame Jumala sõnast.

Elu usklikuna ei tähenda siiski üksnes loobumist ja püüdlust paremaks saamise poole. Jumala lapsena on kristlane vaba ja võib tunda end turvaliselt, sest lõpuks on oluline vaid arm, kingitus Jumalalt. Usk, lootus ja armastus kingitakse meile Jeesuses Kristuses. Seetõttu tahab kristlane elada Jeesuse kõrval.

Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Jääge minu armastusse!
(Jh 15:9)