Usklikelt kristlastelt võid kuulda mitmesuguseid tunnistusi. Üks pöördus usku ootamatult, teise jaoks avanes usk järk-järgult, kolmanda sõnutsi on ta Jeesust tundnud juba lapsest saadik. Ükski viis pole teistest parem. Ent nende kõigi puhul on ühine see, mida apostlite tegude raamatus räägitakse Lüüdia kohta: „Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele.“

Lihtne nõuanne inimesele, kes soovib saada usklikuks: lõpeta võitlemine ja põgenemine. Ava oma kõrvad Jumala sõnale ja Piibli õpetustele! Kuula, mida Jumal on sinu heaks teinud. Ta ei soovi sulle paha, sest ta armastab sind. Ta on sinu Looja ja Lunastaja.

Sul ei ole vaja langetada otsust, tõsta kätt, minna ette või tunnistada kõva häälega teiste ees; sul pole tarvis seda kuidagi teistele tõestada. Lihtsalt usu!

Võid palvetada nii: „Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, halasta minu, patuse inimese, peale.“ Piibel kinnitab, et Jumal kuuleb seda palvet kindlasti ja vastab: „Sinu patud on sulle andeks antud."

Oluline pole see, mis tunde usk tekitab, vaid see, kellele see on suunatud. Jeesus päästab sinu! See on kingitus Jumalalt, mis võetakse vastu usu läbi.

Kui oled ristitud, on usule tulemine nagu jõudmine tagasi koju, Päästja juurde. Leia endale kogudus. Seal võid kuulda pattude andeksandmist ja osaleda koos teiste kristlastega pühal armulaual.

Kristus kutsub enda juurde ka neid, kes ei ole veel ristitud. Ristimise läbi pestakse inimene puhtaks tema pattudest ja liidetakse kogudusega.

Sest kirjutatud on: „Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.“
(Rm 10:13)