Algusest peale on levitatud kahte erinevat sõnumit. Kumba Sina usud?

Matteuse sõnul anti hauda valvavatele meestele altkäemaksu ja anti neile juhtnöörid: “Öelge, et tema jüngrid tulid öösel ja varastasid tema ära, kui te magasite.“ See kuulujutt on liikvel tänini, aga sellele on lisandunud ka muid arusaamu sellest, mis toimus. Tänapäevase seletuse järgi said jüngrid oma juhi surmast suure psüühilise trauma, millest toibusid grupisugestiooni abil. Nende arvates tõusis Jeesus surnuist üles ja elas nende usus vaimselt edasi.

Siiski räägivad evangeeliumid paljudest inimestest, kes kohtasid ülestõusnud Jeesust: naised haual, hirmunud ja peitupugenud jüngrid, kaks teekäijat ja nii edasi. Uskmatu Toomas tohtis isegi Jeesuse haavu puudutada. Kõiki neid inimesi iseloomustab see, et ka nende jaoks oli raske uskuda, et Jeesuse ülestõusmine võiks olla tõsi.

Ülestõusnud Jeesus ei ilmunud oma kohtumõistjatele ega kogu maailmale. Ainuke kõigile antud tunnistus oli ja on Jeesuse tühi haud. Keegi ei suutnud siis ega ka hiljem leida tema surnukeha.

Kedagi ei saa Jeesuse ülestõusmises veenda mõistuse või detektiivitöö abil. Usk sünnib vaid siis, kui inimene kohtab elavat Jeesust Kristust. Ta on läinud taevasse oma Isa juurde, ent Piibli sõnas kõnetab ta inimesi jätkuvalt. Kristlik kogudus on elav tunnistus sellest, et Jeesus elab.

Jeesus ütles talle: „Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.”
(Jh 20:29)