Päästja! Nii tunnistasid esimesed kristlased. Nad uskusid, et Jeesus on Jumala Poeg, kes on sündinud inimesena siia maailma. Nende usutunnistuse võttis kokku lühike fraas „Jeesus on Issand“.
Uue Testamendi evangeeliumid edastavad rõõmusõnumit Jeesusest. Kuidas ta sündis Neitsi Maarjast Püha Vaimu läbi, kuidas ta elas ja õpetas ning tegi võimsaid imetegusid. Kristluse tuuma moodustavad Jeesuse isiksus ning tema kannatamine, surm ja ülestõusmine kolmandal päeval.
Kes on Jeesus Sinu jaoks? See, kuidas inimene suhtub Jeesusesse, määrab ära tema igavikulise saatuse. Seetõttu soovitame: leia endale Piibel ja loe seda!
Jeesus tõusis surnuist üles ning elab täna ja igavesti. Seetõttu on sul võimalik temaga kohtuda ja teda tundma õppida. Ainult Jeesuse läbi võime saada päästetud ja olla ühenduses Jumalaga.
Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud
inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks.
(Ap 4:12)
Kõigi allikate ja mõistuspäraste tõendite valguses ei saa keegi eitada, et Jeesus oli ajalooline isik.
Jeesus elas lapsepõlves ja noorusajal kõrvalises Galileas, Naatsareti linnas. Sealt ongi pärit tema lisanimi „naatsaretlane“. Jeesus õpetas paljudes kohtades ja kogus enda ümber jüngrite rühma, kes talletas tema õpetusi ja rääkis neid teistele edasi. Kevadel umbes aastal 30 hukati Jeesus Jeruusalemmas Pontius Pilaatuse käsul. See on see, milles kõik ajaloolased on ühel meelel.
Aga kes oli Jeesus? Kuidas saaksin teda paremini tundma õppida? Vastused neile küsimustele leiad Piiblist ja Uuest Testamendist.
Jeesuse Kristuse [Jumala Poja] evangeeliumi algus.
(Mk 1:1)
Juudiusu vaatenurgast mõisteti Jeesus surma seetõttu, et rahvavanemate sõnul pilkas ta Jumalat. Oma õpetuste ja tegudega näitas Jeesus, et ta on Jumala Poeg, kes on taevast alla maa peale tulnud. Selline „ketser“ oli Moosese seaduste järgi ära teeninud surmanuhtluse.
Ent võim otsustada surmanuhtluse määramise ja täideviimise üle oli üksnes roomlastel, kes valitsesid tol ajal Palestiina alasid. Maavalitseja Pontius Pilaatus ei olnud juutide vahelistest usulistest vaidlustest huvitatud. Jeesust tutvustati talle kui võimalikku Messiat, kes võib oma toetajad keisrivastasele mässule üles ässitada. Pilaatus kõhkles, ent allus juutide survele ja langetas kohtuotsuse.
Evangeeliumitest Jeesuse kannatustest lugedes tekib küsimus, miks pidi hea ja süütu inimene niivõrd julmal viisil surema. Miks Jumal ei sekkunud ega päästnud Jeesust? Miks ei kaitsnud Jeesus end valesüüdistuste eest?
Parima vastuse leiame prohvet Jesaja raamatust 53. peatükist. On imeline, et see kirjutati vähemalt viissada aastat enne seda, kui Jeesus ristil suri. Jesaja 53 ja paljude teiste Piibli kirjakohtade põhjal usuvad kristlased, et ristilöömine oli osa Jumala päästeplaanist. Jumal ise lepitas patu ja vabastas kohtumõistmise all olevad inimesed, saates oma poja ohvritalleks kõigi inimeste eest.
Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu.
Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on
meile tervis tulnud. Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist
pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod tulla tema
peale.
(Js 53:5-6)
Kallis Jeesus! Ma ei suuda mõista Sinu kannatusi, aga ma usun, et Sa oled lepitanud ka minu patud.
Algusest peale on levitatud kahte erinevat sõnumit. Kumba Sina usud?
Matteuse sõnul anti hauda valvavatele meestele altkäemaksu ja anti neile juhtnöörid: “Öelge, et tema jüngrid tulid öösel ja varastasid tema ära, kui te magasite.“ See kuulujutt on liikvel tänini, aga sellele on lisandunud ka muid arusaamu sellest, mis toimus. Tänapäevase seletuse järgi said jüngrid oma juhi surmast suure psüühilise trauma, millest toibusid grupisugestiooni abil. Nende arvates tõusis Jeesus surnuist üles ja elas nende usus vaimselt edasi.
Siiski räägivad evangeeliumid paljudest inimestest, kes kohtasid ülestõusnud Jeesust: naised haual, hirmunud ja peitupugenud jüngrid, kaks teekäijat ja nii edasi. Uskmatu Toomas tohtis isegi Jeesuse haavu puudutada. Kõiki neid inimesi iseloomustab see, et ka nende jaoks oli raske uskuda, et Jeesuse ülestõusmine võiks olla tõsi.
Ülestõusnud Jeesus ei ilmunud oma kohtumõistjatele ega kogu maailmale. Ainuke kõigile antud tunnistus oli ja on Jeesuse tühi haud. Keegi ei suutnud siis ega ka hiljem leida tema surnukeha.
Kedagi ei saa Jeesuse ülestõusmises veenda mõistuse või detektiivitöö abil. Usk sünnib vaid siis, kui inimene kohtab elavat Jeesust Kristust. Ta on läinud taevasse oma Isa juurde, ent Piibli sõnas kõnetab ta inimesi jätkuvalt. Kristlik kogudus on elav tunnistus sellest, et Jeesus elab.
Jeesus ütles talle: „Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud?
Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.”
(Jh 20:29)
Jeesus, räägitakse, et Sa elad. Kas Sa kuuled, kui ma palvetan?
Kõige paremini võid Jeesust tundma õppida siis, kui loed tema õpetusi ja tähendamissõnu Uuest Testamendist, mis on osa Piiblist – maailma kõige levinumast raamatust. Meil on võimalik lugeda lugusid, mille on kirjutanud inimesed, kes tundsid Jeesust isiklikult ja käisid tema kõrval.
Saame lugeda Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise kohta.
Uues Testamendis on ka palju apostlite kirjutatud kirju, milles räägitakse esimestest kristlastest ja koguduste tekkimisest. Apostlid olid Jeesuse lähimad järgijad, kes läksid tema surma järel sõnumit Jeesusest ka teistele kuulutama. Need, kes kuulsid Jeesusest ei olnud teda ehk kunagi näinud, ent nad tundsid teda sellegipoolest. Nad olid temast lugenud ja kuulnud.
Ka tänapäeval on inimesi, kes Jeesust tunnevad. Neid võib leida kogudustest, kuhu inimesed kogunevad selleks, et kuulda Piibli õpetusi, palvetada ja saada osa armulauast. Liitu nendega, et õppida tundma nii Jeesuse sõpru kui ka Jeesust ennast!
Siis Jeesus vastas neile: „Minu õpetus ei ole minu, vaid tema oma, kes
minu on saatnud. Kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb
õpetusest ära, kas see on Jumalast või räägin ma iseenesest.“
(Jh 7:16-17)
Jeesus, otsin ühendust sinuga. Palun tule minu juurde.
Usklikelt kristlastelt võid kuulda mitmesuguseid tunnistusi. Üks pöördus usku ootamatult, teise jaoks avanes usk järk-järgult, kolmanda sõnutsi on ta Jeesust tundnud juba lapsest saadik. Ükski viis pole teistest parem. Ent nende kõigi puhul on ühine see, mida apostlite tegude raamatus räägitakse Lüüdia kohta: „Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele.“
Lihtne nõuanne inimesele, kes soovib saada usklikuks: lõpeta võitlemine ja põgenemine. Ava oma kõrvad Jumala sõnale ja Piibli õpetustele! Kuula, mida Jumal on sinu heaks teinud. Ta ei soovi sulle paha, sest ta armastab sind. Ta on sinu Looja ja Lunastaja.
Sul ei ole vaja langetada otsust, tõsta kätt, minna ette või tunnistada kõva häälega teiste ees; sul pole tarvis seda kuidagi teistele tõestada. Lihtsalt usu!
Võid palvetada nii: „Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, halasta minu, patuse inimese, peale.“ Piibel kinnitab, et Jumal kuuleb seda palvet kindlasti ja vastab: „Sinu patud on sulle andeks antud."
Oluline pole see, mis tunde usk tekitab, vaid see, kellele see on suunatud. Jeesus päästab sinu! See on kingitus Jumalalt, mis võetakse vastu usu läbi.
Kui oled ristitud, on usule tulemine nagu jõudmine tagasi koju, Päästja juurde. Leia endale kogudus. Seal võid kuulda pattude andeksandmist ja osaleda koos teiste kristlastega pühal armulaual.
Kristus kutsub enda juurde ka neid, kes ei ole veel ristitud. Ristimise läbi pestakse inimene puhtaks tema pattudest ja liidetakse kogudusega.
Sest kirjutatud on: „Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime,
päästetakse.“
(Rm 10:13)
Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg. Halasta minu, patuse inimese, peale!