Piibel on ristiusu alusraamat. Usume, et Jumal kõneleb meiega Piiblis ning ütleb meile, kes me oleme, milline on meie koht Jumala loodud maailmas ja mida Jumal meilt ootab.
Piibli kaks osa, Vana ja Uus Testament, on teineteisega lähedalt seotud. Oleme need mõlemad saanud Jumalalt inimeste kaudu. Piibel moodustab terviku: see algab inimese loomisega, räägib tema pattulangemisest ja sellest, kuidas Jumal on valmistanud inimesele tagasitee enda juurde seeläbi, et saatis oma poja, Jeesuse Kristuse, siia maailma. Piibel algab ja lõpeb loomisega: toimub viimne kohtumõistmine, meie praegune maailm kaob ning Jumal loob uue maailma, kuhu ta võtab igaühe, kes kuulub Kristusele ehk kes usub, et Kristus on ka tema lunastanud.
Kogu Piibli on kirjutanud inimesed, ent usume, et see on ühtlasi tervenisti Jumala Sõna. Jumal andis meile oma sõna mitmes mõttes hapral kujul; ta oleks võinud ju selle kirjutada hoopis tulega või saata oma inglid seda meile rääkima. Ent see, kuidas ta meie juurde tuli – väikese beebina sõimes Petlemmas – oli habras. Tundub, et just nii Jumal tegutsebki. See ei ole piisavalt hea tarkade ja rikaste meelest, ent nõrkadele ja vaestele on see täiuslik varandus.
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
(Ps 119:105)
Tänu Jumal, et oled meile rääkinud. Aita ka minul sinu sõna kuulda ja mõista.
Johannese evangeeliumi imelised algussõnad annavad meile edasi Piibli põhisõnumi: Jumal on selle maailma loonud Kristuse läbi. Maailm on mattunud pimedusse, mille läbi ei suuda ükski inimene enam Jumalat omaenda jõupingutusega leida. Jumalat ei saa joonistada, Jumala häält ei ole kuulda, temalt ei saa nõu küsida. See olukord muutus Kristuse sünniga siia ilma. Evangelist Johannes kirjutab: „Valgus paistab pimeduses.“
Kiriku usu kohaselt on Kristus maailma valgus ja ainus tee Jumala juurde. See valgus jõuab meieni Piiblis ehk Jumala sõnas. Jumal ei räägi meiega otse, ent Püha Vaim kõneleb meiega Jumala sõnas, mis on elav ja võimas.
Jumalat ei saa ikka veel joonistada, Jumala häält ei ole ikka veel kuulda ja temalt ei saa ikka veel nõu küsida. Ent meil on Jumala sõna valgus, mis juhatab meid koju, kirkusesse.
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu
Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
(Jh 1:14)
Armas Jumal, valgusta mind ja mu samme. Aita mul õppida tundma Sinu Poega Jeesust.
Maailmas on palju pühi raamatuid. Piibel on üks neist. Miks just Piibel ja mitte ükski muu, näiteks mõni Piiblist märksa vanem raamat?
Nüüd räägime millestki, mida ei saa seletada ega põhjendada mõistusega. Kristlastel pole võimalik kahtlejatele mõistuse abil tõestada, et Piibel on ainsana Jumala sõna erinevalt teistest sellele tiitlile pretendeerivatest raamatutest. Me ei ole võrrelnud kõiki vanu raamatuid ega valinud pärast pikka kaalumist välja ühte, nagu teeksime näiteks uue telefoni ostmisel. Vanad luterlikud õpetlased väljendasid seda targalt. Piiblile on iseloomulik, et see ise annab oma lugejale veendumuse, et tegemist on tõepoolest Jumala Sõnaga. Piibli autoriteet ei tugine kiriku tehtud otsustele, mõistlikele argumentidele või uusimatele teadusuuringutele. See toetub üksnes Jumala suurusele ja tugevusele.
Just seetõttu võib Piibli lugeja ka tänapäeval veenduda, et Jumal kõneleb temaga. Mõni teine lugeja ei pruugi sama kogemust saada. Me usume, et see näitab, et Jumala valgus ei jõua igaühe südamesse.
Kus on tark? Kus on õpetlane? Kus on selle ajastu arutleja? Kas mitte
Jumal pole teinud maailma tarkuse narruseks? Kuna maailm Jumala
tarkuses ei tundnud Jumalat ära tarkuse abil, siis oli Jumalale
meelepärane päästa selle narri kuulutuse kaudu need, kes usuvad.
(1Kr 1:20-21)
Jumal, Sa oled andnud mulle mõistuse ja meeled. Luba mul kasutada neid targasti nii enda kui ka teiste hüvanguks.
Jah. Aga on suur viga mõõta seda inimlike mõõdupuude järgi.
Sajandeid on kristlased, kes omavahel mõne teema suhtes küll lahkarvamusel olid, üksmeelselt veendunud, et Piibel on tõde ja Jumala sõna. Lahkhelid puudutasid üksnes Piibli tõlgendamist. Umbes poolteist sajandit tagasi hakkasid ajaloolased ja loodusteadlased Piibli tõdesid kahtluse alla seadma ning kristlased reageerisid sellele mitmeti. Mõned püüdsid Piibli jumalikku olemust tõestada sellega, et lükkasid tagasi igasuguse uue teabe, mis oli Piibliga vastuolus. Paljud kristlased teevad seda tänini. Märkamatult sunnib selline mõtteviis meid mõtlema järgmiselt: et Piibel oleks Jumala sõna, peab see olema kooskõlas meie mõistuse ja teadusavastustega. Selle põhimõtte rakendamine võtab kogu meie energia ning sellest energia asjatult raiskamisest on kirikus kogemusi piisavalt.
Piibli tõesus ja jumalikkus ei põhine inimmõistusel ega teadusavastustel. Piibli tõesus põhineb asjaolul, et Jumal on ilmutanud ennast ja oma tahet meile just sellises kirjalikus vormis. Asi on usus, mis on Jumala and. Piiblis on palju näiteid sellest, kuidas Jumal on inimeste sõnade läbi teistes usku äratanud. Üks selline mees, kelle kuulutustöö tulemusel paljud Jumalasse hakkasid uskuma, oli apostel Paulus. Miskipärast tundsid Tessaloonika turuplatsil kõndijad ja kõikjal, kus ta liikus, tema kõnes ära Jumala kutse. Paulus mõistab seda kui Jumala tööd.
Ja seepärast me tänamegi alatasa Jumalat, et kui te meie käest saite
kuulda Jumala sõna, siis te ei võtnud seda vastu mitte inimeste
sõnana, vaid sellena, mida see tõepoolest on - Jumala sõnana, mis on
tegev ka teis, kes te usute.
(1Ts 2:13)
Jumal, Sa ei ole tumm ja Sinu sõnad ei ole tühised. Ära vaiki ka minu jaoks, vaid lase mul kuulda Sinu häält.
Parim viis Piibli lugemisega alustamiseks on lugeda kõigepealt läbi üks evangeeliumitest. Valik võib olla keeruline, sest igal evangeeliumil on omad suurepärased omadused. Võid valida Markuse evangeeliumi kaunistusteta ilu – just selle karmuses peitubki selle võlu. Võid valida ka Johannese evangeeliumi, kust leiad eest sooja ja kaunivärvilise maailma. Vahet pole, millise nimelt valid, ent alusta kindlasti evangeeliumitest, loe need kõik läbi ja seejärel võta järjest ette kogu Uus Testament. Üks raamat korraga, algusest lõpuni ja iga päev jõudu mööda.
Kui oled Uue Testamendi näiteks kaks korda läbi lugenud, võid edasi minna Vana Testamendi juurde. Kaks esimest Moosese raamatut on lihtsasti loetavad, ent seejärel võivad peamurdmist tekitada kunagi juutidele antud seadused, mis ei ole mõeldud meile, mittejuutidele. Prohvetite puhul on väga oluline aru saada, millal ja millistes oludes need raamatud kirjutati. Selle juures võib Sul veidi rohkem abi vaja minna. Ent see on seda vaeva väärt – ka Vana Testament on täis peidetud aardeid!
Jumala iga sõna on selge, tema on kilbiks neile, kes otsivad kaitset
temalt.
(Õp 30:5)
Hea Jumal, kuidas võiksin mõista, kui keegi ei seleta? Aita mind tee algusesse, millel õpiksin Sind tundma.
Piiblit on võimalik tõlgendada mitmel moel, ent mitte kõik tõlgendused ei ole ühtviisi õiged ega too au tõlgendajale. Tulemus on parem, kui peetakse meeles mõned põhitõed.
Piibel on tekkinud aastasadade vältel. Selle tõlgendamisel tasub küsida, kuidas said sellest aru algsed lugejad või kuulajad. Mida näiteks mõtlesid Jeremija kuulajad, kui järjekordne prohvet ennustas Jeruusalemma hävingut, kuna inimesed olid hüljanud Jumala tahte? Ja kui see häving tõesti oligi toimunud, siis mida arvasid inimesed, kuuldes Jesaja sõnu ja Jesaja raamatu 40. peatükis talletatud imelisi lubadusi? Kuidas tõlgendasid Johannese ilmutuse raamatu esimesed kuulajad neid jõulisi prohvetlikke ettekuulutusi? Neile küsimustele vastamine nõuab tahet õppida, lugeda mahukamaid teoseid ja küsida nõu. Ent see tasub end ära.
Ajalooline mõistmine loob palju ühenduslülisid meie endi igapäevaeluga. Kristlane loeb Piiblit tervikuna, võttes aluseks Kristuse, ja mõistab seda vähehaaval üha rohkem. Sel moel muutub aastasadade jooksul sündinud raamatute kogumik selleks, mis see tegelikult on – kõikvõimsalt Jumalalt saadetud armastuskiri just Sinule.
See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja
andnud meile lepitusameti; kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas
maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud
meisse lepitussõna. Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal
ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: Andke endid
lepitada Jumalaga! Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust
midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.
(2Kr 5:18-21)
Armas Jumal! Tänan Sind nende eest, kes õpetavad Sinu tahet. Luba ka minul sellised õpetajad leida.