Inimese üks põhilisemaid vajadusi on leida oma elule mõte. Me võime otsida elu mõtet head tehes, armastatud inimestest, tööst, elu jätkamisest, teadmiste tagaajamisest jne, aga ükski neist ei saa lõpuni meie hinge sügavamaid küsimusi rahuldada.

Elu tõelise mõtte otsingute lähtepunktiks on arusaamine, et me oleme loodud elama osaduses Jumalaga. Kuni me elame Jumalast lahus, jääb meie elus midagi äärmiselt olulist vajaka. Inimese elus on esmatähtsaks elada paigas, mille jaoks me oleme loodud, see tähendab elu Jumala ligiduses, ilma vähimagi patu ja kurjuseta, mis võiks meid Temast lahutada. Seega on inimese elus kõige olulisemaks õppida tundma Jeesust, kes on ainus tõeline elu. Temasse uskudes jõuame me ükskord oma Taevase Isa koju.

Ehkki meie viimne siht on taevas, pole meie elu siin maa peal mõttetu. Meil on eesõigus olla Jumala poolt armastatud, ise Teda armastada ja levitada Tema armastust endi ümber.

Ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.
(Fl 3:14)