Pauluse teine kiri Timoteosele

Autor: 
Pasi Hujanen
Tõlkinud: 
Urmas Oras

Pauluse teine kiri Timoteosele internetis (Piibel.net)


Sissejuhatus Pauluse teise kirja Timoteosele

Pääste alus (2Tm 1)
Elu Jumala omana (2Tm 2)
Milline on elu lõpuajal? (1Tm 3)
Julgustus vastu pidada (2Tm 4)

Pastoraalkirjadest üldiselt ja Timoteosest olen kirjutanud loengus Pauluse esimesest kirjast Timoteosele.

Hüvastijätukiri

Teist Timoteose kirja võib täie õigusega nimetada Pauluse testamendiks. See on tema viimane kiri, surmaotsus on juba lähedal (2Tm 4:6–8).

Paulus oli vang, aga seekord oli vangistus rangem kui eelmisel korral (Ap 28:30–31): sellest tunnistavad ahelad (2Tm 2:9) ja see, et sõpradel ei olnud kerge teda leida (2Tm 1:17).

Paulus oli üksi. Osa sõpru ja töökaaslasi oli ta maha jätnud (2Tm 1:15; 4:10,16), osa oli seotud evangeeliumi tööga mujal (2Tm 4:10), üksnes arst Luukas oli jäänud (2Tm 4:11). Paulus igatseski Timoteose järele (2Tm 1:4) ja palus, et see tuleks tema juurde ning tooks üksiti Troasesse jäänud pärgamendirullid ja Pauluse mantli (2Tm 4:9,13,21).

Aga üksindus ei olnud ainus kirja kirjutamise põhjus: Paulus mainib kirjas 23 isikut, kellest pooled on meile tundmatud. Ka surma lähenedes hoolitses Paulus koguduste ja üksikute kristlaste olukorra eest.

Ka selles kirjas hoiatab Paulus Timoteost eksiõpetuste eest (2Tm 2:23).

Bo Giertz visandab kirja kirjutamisolukorda järgmiselt: Jätnud Timoteose Efesosse, reisis Paulus Makedooniasse. Seal kirjutas ta 1. kirja Timoteosele. Pärast seda käis ta Kreetal, kuhu ta jättis Tiituse (võimalik, et Paulus oli käinud Kreetal juba enna Efesose külastamist). Kreetalt läks ta uuesti Efesosse ja kohtus Timoteosega (võrdle 1Tm 3:14). Sealt läks ta Mileetosesse, kuhu jäi haige Trofimos (2Tm 4:20). Mileetosest jätkus teekond ilmselt Troase kaudu Nikopolisesse (Tt 3: 12). Paulus oli teel Itaaliasse, aga me ei tea, kas ta läks Rooma, kus ta vangistati, või vangistati ta juba Kreekas, nii et ta tuli Rooma vangina.

Roomas langetati Paulusele surmaotsus (2Tm 4:6–7), mis sooritati mõõgaga – nii jutustab meile Rooma piiskop Clemens –, nagu talitati Rooma kodanike puhul (võrdle Ap 22:25–29).

Kirikuisa Hieronymos jutustab, et nii Peetruse kui ka Pauluse hukkamine toimus keiser Nero 14. valitsusaastal ehk aastal 68 pKr, mis jäigi tema viimaseks, sest 8.06.68 tagandati ta keisri ametist ja järgmisel päeval sooritas ta enesetapu.

Kiri on kirjutatud pisut enne apostli surma, sest kohtuotsus oli juba langetatud (2Tm 4:16) ja ilmselt Paulus vaid ootas selle täideviimist (2Tm 4:6–7).

Kirja lõpp „Arm olgu teiega!” on ilmselt viimane säilinud Pauluse kirjapanek.